Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangad põllumeest ei hellita

04. september 2008, 18:11

Pangad kinnitasid aripaev.ee-le, et
kohtlevad laenumaksetega jänni jäävaid põllumehi nagu ülejäänud ettevõtjaid,
kuid senini pole põllumehed pankadele suurt võlgu jäänud.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegi eile avalduse, kus palus vihmasele saagikoristusajale viidates vastutulelikkust just pankadelt, ehkki suurem osa põllumeestest võtab igal kevadel usinalt laenu viljaseemet, taimekaitsevahendeid, väetist ning kütust. Makstakse saagiga.

Aripaev.ee andmetel võtab kevadeti tootmissisendeid laenuks kuni 80% viljakasvatajatest. Kui saak ikaldub, jääb võlg üles ning kaubast ilma jäänud toodangu kokkuostja seab põllumaadele hüpoteegi. Nii on praegu mullusuvise põua ja muude apsakate tõttu ligi kolmsada kinnistut panditud Kesko Agrole, Kemira Growhowle ning Farm Plant Eestile.

Uskumatu, kuid ka uued traktorid vuravad kevadeti Eesti põldudele laenuks. Reeglina jõutakse ostu-müügilepinguni alles sügisel ja kui mõni traktor aga müüjale tagasi viiakse, esitab ta masina suvise kasutamise eest arve.

"See on nagu täi ja taime suhe," kommenteeris põllumajandusministeeriumi kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup kujunenud olukorda, kus põllumajandustootjail on neid krediteerinud toodangu kokkuostjailt pankadest leebemat suhtumist oodata.

"Räägin siin edasi kuulujuttu, aga hiinlased olevat käinud ja huvitunud Eesti põllumajandusmaa kokkuostmisest. Mina ise pole ühtegi hiinlast näinud," ütles Oopkaup ja lisas, et põllumehed kardavad ilmselt, et pangad müüvad võlgaste magusamad maatükid ilma suurema südametunnistuspiinata mõnele välismaisele kokkuostjale.

Täna aripaev.ee kommentaaripalvele vastanud pangad lubasid põllumeeste makseraskusi leevendada laenugraafikute muutmisega, mõnel puhul on otstarbekas laenud restruktureerida või võtta näiteks maksepuhkust. Võlgnevuse puhul rakendub täiendava kuluna viivis. Ülejäänud ettevõtjatega võrreldes pangad põllumeestele erandeid aga ei tee.

SEB juhatuse liige Riho Unt ütles, et pank on põllumajandus-, kalandus-, metsamajandussektorile laenanud 2,2 miljardit krooni, mis moodustab 2,5% kogu SEB laenuportfellist. Kokku on Eesti pangad põllumajandussektori ettevõtetele laenanud 4,1 miljardit krooni.

"Viivislaenude osakaal ei ole antud sektori ettevõtetel eriti suur. Üle 60päevase võlaga laenud moodustavad põllumeestele väljastatud laenudest vaid 0,6%. Eelkõige ollakse hädas lühiajaliste kohustustega. Põllumeeste maksevõimet on lisaks kehvale saagile mõjutanud ka piima kokkuostuhinna alanemine," rääkis Unt aripaev.ee-le.

Ilmastikust tingitud tagasilöökide puhul aitab SEB maksegraafikud üle vaadata. "Mõnel puhul on abiks laenude restruktureerimine. Kõige õigem on juba raskuste tekkimise ohu puhul võimalikult kiiresti pangaga ühendust võtta. SEB koostöö põllumeestega on olnud läbi aastate igati hea ja me oleme suutnud ka keerulisemad ajad koos üle elada," sõnas Unt.

Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar ütles, et nende ettevõtluslaenude portfellist moodustavad põllumajandusse antud laenud vaid 1,3%. Täna selles sektoris võlad praktiliselt puuduvad, rääkis Puskar ja lisas, et üldjuhul küsib pank võlglaselt täiendava kuluna viivist.

"Nii põllumajandussektori kui ka teiste võlglastega leiame koostöös kliendiga sobiva lahenduse raskustest välja tulemiseks, võimaldame näiteks maksepuhkust või laenugraafikute muutmist. Me ei loo põllumeestele spetsiaalset meetmete paketti, vaid vaatame iga konkreetset klienti ja probleemi eraldi, sest olukorrad on erinevad." Puskar sõnas, et Sampo Pank on teadlik põllumajanduse sesoonsusest ja on oma krediidiotsustes sellega arvestanud.

Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde ütles aripaev.ee-le, et tootmissisendeid võtavad laenuks eelkõige need ettevõtted, keda pangad laenusooviga jutule ei võta. Tema sõnul küsivad põllumehi krediteerivad hulgikaupmehed laenult kuni 1% intressi kuus. "Arvan, et 50% põllumeestest kasutab praegu panga raha, sest see on odavam," ütles Kalde.

Eilse seisuga oli Sadala Agrol pideva vihmasaju tõttu koristatud vaid 35% külvipinnast. Tavalisel aastal on neil samaks ajaks võetud kuni 75% viljast. Kalde rääkis, et rasketele ilmastikuoludele vaatamata on firma laenumaksed siiani õigeks ajaks tasunud, kuid liisingumaksed on pisut hilinenud. Viljakoristuse viibimisest tekkis viimase kuu jooksul 400 000 kroonine võlg maksu- ja tolliametile.

Kalde lisas, et kui ilm ei parane ja vihma käes kasvama läinud vilja tuleb tõesti maa sisse künda, läheb ta Nordea panka maksepikendust kauplema. Siiani on Sadala Agro suhted pangaga laabunud.

Põllumehi krediteerivatelt hulgikaupmeestelt ei õnnestunud aripaev.ee-l täna kommentaari saada.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. September 2008, 19:07
Otsi:

Ava täpsem otsing