Statoil roogib Ülgase karjääri puhtamaks

04. september 2008, 00:30

Statoil lubas Jõelähtme valda, Ülgase
vanasse fosforiidikarjääri visatud kütusekontserni logoga rämpsu ära
koristada.

Kuidas rootsikeelsete reklaamidega kütusepumpade kaaned, mida Eestis ei ole kunagi kasutatud, loodusesse sattusid, jääb saladuseks.
Äripäev käis umbes kuu aega tagasi Ülgasel, et vaadata, milline näeb välja üle-eestilise prügimäena tuntud küla kolm kuud pärast suurejoonelist prügikoristamisaktsiooni Teeme Ära 2008. Toona piisas vaid põgusast pilguheidust karjäärisügavusse, et märgata Statoili logoga raame ja kaste.
Äripäeva ajakirjas Tööstus avaldatud foto Statoili kolast vanas fosforiidikarjääris läks kütusekontserni Eesti haru juhtidele nii südamesse, et ajakirja ilmumise päeval võttis firma kinnisvara- ja ehitusjuht Helle Vaino ajalehega ühendust ning tegi ettepaneku loodusesse tassitud prügi koos üle vaatama minna.
Statoili logoga prügi käisid Ülgasel tuhnimas Statoil Eesti kinnisvara- ja ehitusjuht Helle Vaino, hooldus- ja ehitusjuht Jüri Kuuseok ja varem kütusefirmale tanklate rajamisel abiks olnud OÜ Kristen Grupi juhataja Tiit Tuulmets.
Vihmast ja karjääripõhjas kohati põlvini ulatuvast veest ei lastud end häirida. Üle kivise karjääriserva alla kiigates selgus, et võrreldes kuu aja taguse ajaga polnud midagi muutunud.
Sama rämps, mis kuu aega tagasi, vaid mõningate lisandustega, vedeles ikka võpsikus.
“Need on Statoili tanklate kütusepumpade kaaned, klaasplastist tehtud,” tõdes Vaino rämpsu porist välja sikutades ja lähemalt uurides.
Üllatav oli tõik, et kaantelt võis küll suurelt lugeda Statoili nime, kuid väiksem kiri ja erinevatest kütustest teavitav reklaam oli rootsikeelne.
Rootsi tanklates on müüdud bensiine 96 ja 98, kusjuures neid on ergutatud ainega “Stimuli”. Ka kirjed “Utan Bly” ja “Renande” viitavad ülemere päritolule. Märjas võsas vedeles lademes ka mõnekümneaastaseid elektroonikaplokkide ümbriseid. Paraku on need valmistatud plastikust, mistõttu võivad need looduses veel sajandeid lagunemata vastu pidada.
“See kraam oli viimati kasutusel ilmselt kuskil 1990. aastate alguses Rootsis. Selliseid kütuseid nagu 96 ja pliisisaldusega bensiini ei müüda enam kuskil. Tõenäoliselt juhtus nii, et Rootsis vahetati tankurid välja, vanakraam müüdi soovijatele edasi. Ilmselt keegi Eestist ostis neid, harutas süsteemist kõik tema jaoks olulise varuosadeks välja ja plastikust kaaned viskas siia karjääri,” mõtiskles Kuuseok vesises prügihunnikus sumbates.
OÜ Kristen Grupi juhataja Tiit Tuulmets võttis ühe vettinud kaane trofeena Ülgaselt kaasa.
Kuigi Statoil Eesti rämpsu Ülgasele ei vedanud, lubas kütusemüüja karjääri enda logodega prügist puhtaks teha.
“Kuna Statoil kaubamärgi hea maine eest Eestis vastutab AS Eesti Statoil, siis korraldame ka selle prahi äraveo,” lisas Statoil Eesti kontseptsioonijuht Kai Realo.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul ütles, et Ülgase prügistaja leidmiseks on algatatud väärteomenetlus. Äripäev viis fotod Ülgase jätkuvast risustamisest Põhja keskkonnainspektsiooni umbes kuu aega tagasi.

Prügistajal üheaastane armuaeg

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul selgitas, kuidas rikkumisi uuritakse, mil moel kurikael välja selgitatakse ja milline trahv saastajat ees ootab.
Tuul ütles, et kõik inspektsiooni laekuvad teated registreeritakse ja kontrollitakse esimesel võimalusel.
“Kõiki saabuvaid teateid ei ole võimalik ega hädavajalik kohe kontrollida. Kui teatatakse metsa alla tekkinud ebaseaduslikust jäätmehunnikust, ei nõua see viivitamatut reageerimist nagu teade käimasolevast ebaseaduslikust metsaraiest või muust taolisest kiiret reageerimist nõudvast rikkumisest,” selgitas Tuul.
Kui leitakse, et rikkumisteade on põhjendatud, alustatakse väärteomenetlust. See tähendab, et vaadatakse üle sündmuskoht, kutsutakse välja tunnistajad jne. Seaduse järgi on antud väärtegude menetlemiseks aega kaks aastat.
Eraisikut saab karistada kuni 18 000, ettevõtet kuni 50 000 krooniga. Reostaja peab sodi loodusest ära koristama. Kui saastajat ei leita, tuleb jäätmed koristada maaomanikul.

Sinu arvamus?
Kuidas tuleks sinu arvates metsa prügi viijaid karistada?

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2008, 19:38
Otsi:

Ava täpsem otsing