Merkel tahab tippjuhtidelt võtta aktsiaboonused

Porsche juhatuse esimees Wendelin Wiedeking ei näe põhjust, miks ta ei võiks teenida 1000 korda suuremat palka kui tema tehase keskmine tööline.

Wiedeking kommenteeris Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli algatust kutsuda septembris kokku töörühm, mis peaks aasta lõpuks esitama ettepanekud juhtivtöötajate palkade piiramiseks ning aktsiaboonuste kaotamiseks.

"Kui ma edukas olen, siis tahan ka selle eest head palka saada," ütles Wiedeking. Ta meenutas, et kriisis olnud Porsche maksis ainult 300 miljonit eurot, 13 aastat tema juhitud firma väärtus on aga juba 25 miljardit eurot. Ka oma maksud maksab ta Saksamaal, ligikaudu 50 protsenti sissetulekutest, ja mitte Šveitsis või Monacos. "Meie edust saavad kasu mitte ainult juhatus ja töötajad, vaid ka riik, ja mitte vähe," on Wiedeking öelnud ajalehele Süddeutsche Zeitung.

Saksa Kaubandus-Tööstuskoja president Ludwig Georg Braun on öelnud lehele Frankfurter Rundschau, et poliitika peab oma käed tippjuhtide palkadest eemale hoidma. Brauni sõnul otsustavad järelevalvenõukogude liikmed, mis palka ettevõtted maksma peaksid, et endale parimat juhti saada. Enam-vähem samade argumentide abil on Merkeli plaani kritseerinud ka Saksa Väärtpaberiomandi Kaitse Ühing. Ühingu tegevjuht Ulrich Hocker on nimetanud seda puhtaks populismiks. Küll aga tuleks Hockeri arvates piirata aktsiatel põhinevate boonuste ja lahkumishüvitiste maksmist juhul, kui juhatuse esimees lahkub ametist ennetähtaegselt.

IBMi eksjuht Hans Olaf Henkel on aga arvamusel, et "Saksa juhid on rahvusvahelised tipud", kes on kõrget tasu väärt. Henkel tunnistab küll ka samas, et teatud juhtudel hindavad järelevalvenõukogud oma tippjuhtide väärtust ja töötulemusi üle.

Michael Adams, Hamburgi ülikooli majandusõiguse professor seevastu leiab, et väga kõrged tasud tippjuhtidele võivad ettevõtte hävitada. Adamsi sõnul tekib allpool kiusatus jõuda ise juhipositsioonile ja üksteist vastastikku kahjustada.

Merkel tahab tippjuhtide palkadele karmimad reegleid kehtestada, sest senise süsteemi tõttu ei jälgi juhid ettevõtte arendamisel pikemat perspektiivi. "Kui 90 protsenti tippjuhi sissetulekust tuleb börsilt, huvitab neid vaid lühiajaline börsitõus, sest siis on nende sissetulek suurem," on ta kommeteerinud.

Autor: Katri Soe-Surén