Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merkol läheb palgale enam kui teistel

    Teises kvartalis koondas töötajaid meediafirma Ekspress Grupp, samuti on töötajaskond vähenenud rõivatootjal Baltika, kinnisvarafirmal Arco Vara ja kommunaalettevõttel Tallinna Vesi. Tööjõukulu kasv jäi ainsana pea olematuks Arco Varal.
    Ekspress Grupi juht Priit Leito on öelnud Äripäevale, et ettevõttes on koostatud kulukärbete plaan, mis näeb ette ka töötajate koondamise ja palkade külmutamise. Koondamisega hakkas Ekspress pihta teises kvartalis, kuigi tööjõukulu kasv oli 38 protsenti.
    Baltika kontsernis kasvas tööjõukulu esimesel poolaastal 26 protsenti ja keskmine palk 11 protsenti. Baltika finantsjuhi Ülle Järve sõnul võtab laieneva ettevõttena põhiosa tööjõukulude kasvust endale uute poodide lisandumisega kaasnev töötajate arvu kasv. Ta toonitas, et töötajate keskmine arv on kasvanud.
    Baltika palgasüsteemid on üles ehitatud suures osas tulemuspalkadele, mille suurus sõltub ettevõtte tulemustest. Järv ütles veel, et uute poodide avamisega kasvab tööjõukulu ka edaspidi. Keskmiste palkade hüppelist kasvu ta ette ei näe. "Mõningane surve on õmblejate ja müüjate palkadele," nentis Järv. "Koondamisi ja hüppelisi muudatusi palkades ei ole planeeritud," lisas ta.
    Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere kinnitas, et olulist muutust tööjõukulus pole ette näha, kuigi töötajate arv kindlasti igas divisjonis muutub. Tema sõnul ei ole palkade külmutamist kunagi arutatud ja ka edaspidi tahetakse maksta tööjõuturul konkurentsivõimelist palka.
    Ühe töötaja kohta suurim tööjõukulu oli Balti riikides tegutseval Merko Ehitusel, mis on aastaga kasvanud ligi 13 protsenti, ulatudes 33 395 kroonini kuus. Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus märkis, et arvutus ei ole täpne, sest majandusaruandes on ära toodud kogu töötasu ning täiskohaga töötajate keskmine arv, aga kogu töötasu sisaldab ka vähem kui täistööajaga töötavate inimeste tasusid.
    "Suure osa kontserni töötajate sissetulekust moodustab preemia ning kuna esimese poolaasta tulemused olid tavapärasest paremad, siis on igati loogiline, et kasvasid ka tööjõukulud," selgitas Lagus tasustamise põhimõtteid.
    Teisena on kõige rohkem töötaja peale kulutanud samuti ehitusettevõte - Eesti Ehitus, makstes ühe töötaja kohta kuus 31 790 krooni. Firmas töötab umbes 500 inseneritehnilise haridusega inimest, mis on umbes 40 protsenti töötajaskonnast.
    Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink tahtis rõhutada, et suurel määral mõjutavad ka Eesti Ehituse töötajate sissetulekuid tulemustasud. Vink märkis, et tööjõukulud sisaldavad kõiki tasusid koos kaasnevate maksude ja reservidega, mille ümberarvutus toimub reaalse info põhjal igakuiselt.
    Vink näeb suuremaid tööjõukulude vähenemise võimalusi tulevikus eelkõige tulemustasude arvelt, kuna tihenev konkurents ning üha suurenev surve kasumlikkusele kasvab, kuid otsuseid palkade osas on tehtud traditsiooniliselt aasta viimastel kuudel. Samas jälgivad nad teraselt majanduses toimuvaid protsesse. "Kui osutub põhjendatuks, siis oleme valmis ka põhipalkade külmutamiseks 2009. aastaks," teatas Vink. Praegu erakorralisi ja mahukaid koondamisi ta ette ei näe, sest inimesed on normaalselt koormatud ning töö erinevatel ehitusobjektidel kulgeb tavapärast rada. Lisaks tõstaksid kampaaniakorras koondamised Vingi sõnul hüppeliselt just neidsamu tööjõukulusid. Seega püüavad nad pikemalt ette vaadata ja planeerida.
    Kolmanda koha tööjõukuludes hõivas peagi börsilt lahkuv Saku Õlletehas, kes kulutas oma töötajale keskmiselt kuus 24 421 krooni.
    Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Priit Põiklik palus toonitada, et tööjõukulud sisaldavad endas nii palgakulu, preemiaid, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset, aga ka erisoodustust, mis koosneb täiendavast sotsiaalmaksu- ja tulumaksukomponendist.
    Kolmandiku võrra kasvasid tööjõukulud Tallinna Kaubamajal, telekommunikatsioonifirmal Starman, naisterõivaste tootjal Silvano FG ja turvaseadmeid tootval Normal. Elektriseadmete valmistaja Harju Elekter saavutas 14protsendise töötajate arvu kasvu juures 20protsendise palgakasvu. Mööblitootjal Viisnurk jäi tööjõukulude kasv 15 protsendi juurde.
    Kõige väiksemaid kulutusi tööjõule tegid Silvano FG, Baltika ja Arco Vara, kelle väljaminekud töötaja kohta jäid veidi üle 10 000 krooni.
    Autor: Virge Lahe
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.