Rantjee-elu ajab haigutama

Väinu Rozental 05. september 2008, 00:00

"Olen kevadel ja suvel asja lõdvemalt võtnud, kuid õige pea hakkas jube igav," räägib Viido Einer, kes müüs veebruaris Tallinna Kaubamajale maha oma jalatsiäriketi ASi Suurtüki NK. "Minu jaoks selgus tõsiasi, et elamise mõte on ikka tegutsemine." Sestap jätkab Einer aktiivset tegutsemist oma teises firmas Venus Kinnisvaras.

August Kull, kes 2006. aasta märtsis müüs koos kaasaktsionäri Margus Proosiga maha mööblitootmisettevõtte ASi Thulema, kinnitab, et ei suudaks elada rantjee-elu. "Kõik teised inimesed lähevad igal hommikul tööle, aga sina loed hommikused lehed kohvi kõrvale läbi ja mis sa siis edasi teed? Igav ju!" põhjendab Kull, miks ta jätkab tegutsemist ettevõtete juhtimis- ja nõustamisteenuseid osutaval turul. Proos on aga suisa palgatööl ehk OÜ Kose Vesi juhataja.

Tartus tegutsenud eduka odavpoodide keti Tirsi 2005. aasta aprillis A-Selverile maha müünud Toomas Määrits on veendunud, et ükski senine aktiivne inimene ei saa pärast ettevõtmise müümist jääda päevapealt passiivseks. "Loomus lihtsalt ei luba seda," põhjendab Määrits ja lisab, et nad jätkavad koos kompanjoniga tegutsemist kinnisvaraturul, ehitades Tartusse näiteks uut Selverit.

Elutöö eest mõnus pensionipõlv 70aastane Ülo Ambos peab osaluse mahamüümist satelliitside antennide tootjas ASis Tarberaud (praegune AS Vertex Estonia) oma neljandaks pensionisambaks, mis võimaldab tal muretult nautida pensionipõlve ja tegeleda asjadega, mida ta 24 aastat ettevõtte juhina teha ei jõudnud.

Ambose sõnul oli osaluse müük 2006 suvel preemia tehtud elutöö eest ja neli aastat varem, 2002. aastal omistatud tiitel - Eesti aasta insener - tunnustuseks elutöö eest.

"No ega see nüüd polnud raha, mille eest osta kokku lennukeid, kaatreid ja maju," muigab kohtumisele saabunud rõõmsameelne ja energiast pakatav Ambos, ent jätab osaluse müügist saadud summa targu enda teada. Nii palju siiski lisab, et sai müügiraha eest osta uue Volkswagen Jetta ja uue korteri Mustamäele Sütiste teele. "Uude korterisse võtsin kaasa vaid naise ja koera," muheleb Ambos. "Vana eluaseme jätsin koos kõige sees oleva kraamiga lastele."

Ambos kinnitab, et kuigi ta on materiaalselt piisavalt kindlustatud ja saab teha seda, mida tahab ja millal tahab, elab ta tagasihoidlikult. "Tõsi, toidupoes unustan sageli lõppsummat vaadata, kuid toidu hindade põhjendatuse üle juurdlen küll," täpsustab Ambos. Pensionärile tüüpilist kokkuhoidlikkust tõestab kas või seegi, et kui Ambos paar päeva pärast ajakirjanikuga kohtumist ühe eluloolise fakti täpsustuseks ise tagasi helistab, näitab mobiiliekraan vastuvõtja käes tundmatut numbrit. "Mul on kaks mobiili, odavama paketiga telefonilt helistan välja ja teine on kõnede vastuvõtmiseks," selgitab Ambos.

Ambose sõnul püüab ta nüüd, pensionil olles, kõik selle tagasi teha, mis tal pingelisel töötegemise ajal tegemata jäi. "Hakkasin raamatuklubi liikmeks ja tihti külastan raamatukogu, eriti meeldivad mulle ajaloolised teosed ja kaasaegsete elulood," tunneb Ambos taastärganud kultuurihuvist head meelt. "Samuti oleme abikaasaga viimastel aastatel korduvalt käinud turismireisidel. Tarberaua ajal viibisin küll ka USAs ja mitmel pool Euroopas, aga need olid puhtalt tööalased reisid."

Ambos tunnistab, et naudib võimalust ärgata hommikul hilja. "Minu hommik algab Eesti Päevalehega, kus ma kõigepealt lahendan ära sudoku ja ristsõna," räägib Ambos ja möönab, et reedestes lehtedes olevad sudokud on eriti keerulised, kuid ta, kange vanamees, ei lõpeta enne, kui lahendus käes. "Seejärel käin korra kaalu pealt läbi ja mõõdan vererõhku ning alles siis asun hommikukohvi jooma."

Suvel veedab Ambos palju aega oma suvilas Keila-Joal, kas muru pügades või kasvuhoones tomateid-kurke kasvatades, ning muul ajal käib pärastlõunal sageli basseinis ujumas. Viimase aasta pikad õhtupoolikud kulusid aga isa kirjutatud päevikute kohendamisele mälestusteraamatuks, mille ta tänavu suvel välja andis. Lisaks tegutseb Ambos EASi mentorlusprogrammis, et anda oma kogemusi edasi algajatele ettevõtjatele.

Ostis endale aega pere jaoks Ettevõtja Raivo Heina kinnitusel ei müünud ta internetiportaale maha mitte raha pärast, vaid selleks, et saada vabaks ettevõtete igapäevasest juhtimisest ning pühenduda perele, amatöörastronoomiale ja reisida sinna, kuhu hing ihaldab - näiteks kosmosesse.

"Ma ei vajanud raha, seda oli mul tänu teenitud omanikutulule juba enne ka piisavalt," rõhutab Hein. "Vajasin vaba aega, et tegeleda pere, kodu ja hobidega. Jube hea on hommikul ärgata teadmisega, et ei pea tõttama koosolekule ega hakkama lahendama igapäevaseid probleeme." Hein muigab, et nad on abikaasaga justkui rollid ära vahetanud: tema on kodune ning sekeldab hommikust peale tütardega ja naine läheb tööle Arco Varasse, kus ta on pearaamatupidaja.

Hein tunnistab, et kuna ta aktiivselt tööl ei käi, siis mingis mõttes elab ta rantjee-elu. "Samas olen ma kolmes ettevõttes endiselt nõukogu liige, mis tähendab, et vähemalt kord kuus pean koosolekul olema," räägib Hein. "Ja eks ma ikka paar korda nädalas astun ka siit, Tondi Selveri majas asuvast kontorist läbi."

Heina põhjendusel müüs ta internetiärid, sest majandustsükkel internetinduses sai mullu otsa. Teenitud raha investeeris ta võlakirjadesse, kinnisvarasse ja deposiitidesse.

"Kellel raha ei ole, see unistab, et küll ma oleksin tegija, kui mul oleks miljon krooni," räägib Hein. "Tegelikult ei anna miljon krooni naudingut ega vabadust kulutamiseks - see kulub liiga kähku ära."

Heina kinnitusel pole ta firmade müügirahast sentigi kulutanud. "Rikkus tuleb säästes, mitte kulutades," on Hein veendunud ja sirutab välja käe ning haarab laualt telefoni. "Kell mu randmel maksis alla paari tuhande krooni ja mobiil oli kuskil 5000 krooni." Ainus, mis Heina sõnul peavad tal igati tasemel olema, on fotovarustus, teleskoobid ja auto. Viimane muide on tõeliselt äge - kupee-Mercedes SL600.

Tänavu jaanuari lõpus äratas Hein avalikkuse tähelepanu sellega, et tasus 20 000dollarilise ettemaksu kosmoselende organiseerivale Virgin Galacticule. Lend kosmosesse läheb maksma kokku 2,1 miljonit krooni ja saab teoks ilmselt paari aasta pärast. "Kui ma esmast sissemaksu suurendaksin, ostaksin sellega endale kosmosestardi lähemale," räägib Hein. "Samas olen veendunud, et see raha teenib siin kohapeal paremini."

Heina kinnitusel võtab ta kosmosereisi, mis kestab umbes kaks ja pool tundi ja sisaldab ka umbes kümneminutilist kaaluta olekut, kui tavalist pikemat reisi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:42
Otsi:

Ava täpsem otsing