Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Saksa meeste jaoks on pere olulisem kui sõbrad, töö või vaba aeg

Katri Soe-Surén 05. september 2008, 12:37

Viimasest Allensbachi instituudi uuringust
tuleb välja, et tervelt 89 protsenti töötavatest isadest leiab, et pere on talle
kõige tähtsam.

Meestel keskmiselt on pere esikohal 72-l protsendil. Töö on teisel kohal, järgnevad vaba aeg ja siis alles sõbrad. Üldisemalt võibki täheldada tendentsi, et mehed osalevad järjest rohkem ka laste kasvatamisel ja kodutöödel. „Emad – ka siis, kui neil on väikesed lapsed, tahavad tööl käia. Ja isad tahavad, et neil oleks oma laste jaoks aega. Pere ja tööelu ühildamine on saanud meie ühiskonnas põhiteemaks,“ rõhutas eilsel pressikonverentsil Saksa Töö- ja pereminister, 7 lapse ema Ursula von der Leyen.

Kui varem jäid saksa naised lastega enamasti ise koju, siis nüüd teevad seda üha sagedamini nende mehed. Isapuhkus kogub üha enam populaarsust ja seda armastatakse ka avalikult kuulutada – alles eile teatas Roheliste partei uus võimalik liider Volker Ratzmann, et loobub oma kandidatuurist, kuna saab kevadel isaks ja tahab pühenduda perele.

Saksa naised jällegi läheksid laste kõrvalt kiiremini tagasi tööle. Seda aga ainult juhul, kui on võimalust töötada paindliku või osalise tööajaga. „Ainult 16 protsenti emadest, kes tööle tagasi tahavad minna, soovivad teha seda täistööajaga, pooled naistest sooviksid töötada maksimaalselt poole kohaga,“ ütles Allensbachi instituudi tegevjuht Renate Köcher. Siiski leiab 64 protsenti saksa naistest, et töö ja pereelu ühildamine on Saksamaal raskem kui mõnedes teistes riikides – liiga vähe on lastesõimesid ja lasteaedu, kuhu saab lapse viia terveks päevaks. 57 protsenti küsitletutest leiab, et ettevõtted võiksid pakkuda lastehoiu võimalust ning võimalust töötada paindliku tööajaga.

Et firmad investeeriksid senisest rohkem lastehoidu, on Saksa valitsus välja töötanud programmi, mille eelarves riigi poolt tuleb 50 miljonit eurot, ülejäänu on firmade omafinantseering. Riik võtab enda kanda kahe esimese aasta jooksul uue loodud lastehoiukoha kuludest poole või maksimaalselt kuni 6000 eurot. On välja arvestatud, et see programm peaks aitama firmade juurde tekitada 4200 uut lasteaiakohta. Samuti on plaanis hakata toetama ülikoole, kes loovad lastehoiuvõimalusi oma tudengitele, samuti tulevad juurde firmad üle 1000 töötajaga (varem toetas riik firmasid kus oli kuni 1000 töötajat).

Pereminister von der Leyen ei jätnud ka rõhutamata lastesõimede ja lasteaedade kvaliteeti: „Varase lapseea haridus ei alga alles koolis, vaid juba lasteaias pannakse alus hilisematele võimalustele.“ Ka kvaliteedi osas on ministeeriumil välja töötatud tegevuskava eelarvega kuni 65 miljonit eurot – kavas on näiteks lastehoidjate täiendkoolitused ja keskse lastehoiuga tegelejate võrgustiku loomine internetis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. September 2008, 12:37
Otsi:

Ava täpsem otsing