Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rohkem puitu raskele sillale

Kadri Paas 09. september 2008, 00:00

Metsatööstuse liit ja autoettevõtete liit saatsid majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile nimelt seda paluva kirja. Eestis veetakse aastas puitu keskmiselt 6 miljonit tihumeetrit ning selle transportimiseks on vaja teha 300 000 vedu keskmiselt 100 kilomeetri kaugusele.

Konks on selles, et metsaveoautod on ehitatud ainult puidu vedamiseks. Uue koorma järele vuratakse tühjalt. Tühisõitude arv on 300 000. Seega tuleb 6 miljoni tihumeetri vedamiseks teha 600 000 sõitu keskmiselt 100 kilomeetri kaugusele.

Tühi metsaveok kaalub umbes 20-22 tonni, sealhulgas puidutõstuk umbes 2,5 tonni. N-ö kasulik koorem kehtiva piirangu juures jääb alla poole raskeveoki täismassist.

Metsatööstuse liidu tegevdirektori Andres Talijärve sõnul vedude arv väheneks ja liiklus muutuks ohutumaks, kui metsaveokitel lubataks lähtuda teljekoormuse piirangust.

"52tonnise täismassiga veok, mille teljekoormus on kuni 10 tonni, saab ühe veoga vedada puitu keskmiselt 33 tihumeetrit. Sellise täismassi lubamisel väheneb koormaga vedude arv 300 000-lt 180 000-le, samapalju väheneb ka tühisõitude arv," arvutas Talijärv.

Maanteeametile ja minister Partsile mõte ei meeldi.

"Riigimaanteedel on senini ekspluatatsioonis ligikaudu 100 sõjaeelset silda, mis on arvutatud kuni 15tonnisele koormusele," ütles Parts.

Samuti olevat sõjajärgsetel aastatel ehitatud hulgaliselt madala kandevõimega sildu.

"Nende seisukord on aja jooksul halvenenud just arvutuslikust suurema tegeliku koormuse kasutamise tõttu," lisas Parts.

Et teatud teelõikudel lubada suuremaid koormusi, on vaja ehitada ümberlaadimiskohti kõrvalteedelt saabuvate väiksemate veoste laadimiseks suurematele autodele.

"Sellise logistilise skeemi rakendamisega kaasnevad aga täiendavad ressursikulud, mis seab kahtluse alla suurema registrimassiga raskeveokite kasutamise efektiivsuse," lausus Parts.

Maanteeameti peaspetsialisti Tiina Reismanni sõnul on Eesti teed nii viletsas seisus, et lubatud massipiirangut tõsta ei saa.

"Umbes 800 kilomeetreid riigimaanteid on sellised, millel ei ole minimaalsetki nõutavat kandevõimet," selgitas Reismann. "Sellistel teedel tuleks piirata ka alla 40tonniste sõidukite liikumist. Tee peab taluma suuremat koormust alates lähtekohast. Liiklussagedus on väiksematel teedel madal. Kindlasti mitte piisav, et teha suuri investeeringuid kapitaalsete katete ehitamiseks."

Scania metsaveokitega töötava OÜ Iriscorp Transpordi juhatuse liige Kaido Sikk ütleb, et metsavedajad on ka 52 täismassitonniga autodega maanteedel sõitnud.

"Seda juhul, kui politsei on pööranud tähelepanu ainult sildade kaalule. Kui sillad olid korras, siis trahvima ei hakatud," meenutab ta.

Koormasse laaditi toona 30-32 tihumeetrit puitu. Kogu käibest küündis kütusekulu sel juhul 30-33% lähistele.

"Vahe on mastaapne äris, kus aasta keskmine rentaablus oli ja peaks olema 5-7%," märgib ettevõtja.

Samasugune rentaablus taastuks ainult 52tonnise piirangu kehtestamisega.

"Täismassiga auto (40 tonni või 52 tonni) kütusekulu on sama või marginaalselt 52 tonni puhul suurem. Kui 52tonnise autoga tehti 100 tihumeetri puidu veoks kolm täis ja kolm tühja sõitu, siis 40tonnise autoga, 20-22 tihumeetrit puitu koormas, ei saaks ka nelja täisveoga 100 tihumeetrit veetud," selgitab Sikk.

"2 miljoni kroonise netokäibe korral kuluks 40tonnisel veokil kütust 920 000 krooni kuus, 52tonnise veoki puhul läheks kütusele 660 000 krooni kuus," toob Sikk näite võimalikust kokkuhoiust.

Käibest kulub Iriscorp Transpordil kütusele praegu kuni 48%.

Sikk rõhutab, et täismassi kergitamisel muutuks liiklus ohutumaks. "On ju vägagi turvalise liiklusega maades samadel sõidukitel lubatud sõita täismassiga 60 tonni," märgib Sikk. Lätis võib raskeveoki täismass olla 52, Soomes 60 tonni.

Metsaveokid olevat politseinikele kerge saak. "Mõni pisiviga ikka leitakse. Mitte küll minu firmas, aga Lõuna-Eestis saadi töö- ja puhkeaja seaduse rikkumine kirja üks minut väiksema puhkeaja tõttu! Ja metsaveofirmad maksavad trahvid alati ära," lisab Sikk.

Töötlemata ümarpuidu vedu on eriveona lubatud 1. jaanuarist 1. aprillini, kui keskmine temperatuur on enne veo algust püsinud kahe nädala jooksul alla -8 YC, tingimusel, et autorongi tegelik mass ei ületa 52 tonni. Miks vedajad erivedusid ei korralda?

Eestis ei ole ju õiget talve. Kui keskmiselt -8 kraadi vahele satub -6 kraadi, siis kahenädalane tsükkel katkeb ja peab uut kahenädalast külma ootama jääma. Siis peaks igale veosele eriveo loa taotlema, see on äärmiselt bürokraatlik. Soovime, et veoluba väljastatakse autole, mitte firmale ning lubade süsteem toimiks aastaringselt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:43
Otsi:

Ava täpsem otsing