Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kallinev gaas lämmataks mitmed ettevõtted

Hille Tressum 09. september 2008, 07:35

Reformierakonna ettepanek tõsta
riigieelarve täitmiseks gaasiaktsiisi laekumist 350 miljoni krooni võrra ajab
gaasi tootjad ja tarbijad tagajalgadele, kuna alternatiivseid energiaallikaid
pole lähiajal varnast võtta.

Et saada gaasiaktsiisist juurde täiendavad 350 miljonit krooni aktsiisimaksu aastas, peaks see Äripäeva arvutuste kohaselt tõusma üle kolme korra ehk praeguselt 157 kroonilt umbes 533 kroonile tuhande kuupmeetri kohta. Ettevõtjate sõnul pole ettepaneku tegijad selle sammu tagajärgi kaalunud ja gaasiaktsiisi tõus sellises mahus oleks Eesti majandusele laastav.

"Väga lühikese aja jooksul on gaasi hind niigi kiirelt tõusnud ja veel ühe käigu juurde lisamine sellele tsentrifugaaljõule sunnib mõned ettevõtted orbiidilt lihtsalt maha pudenema," nentis Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse liige Aime-Kersti Kelder.

Kuigi reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi poolt ühe argumendina välja toodud riigi lahtisidumine Vene gaasitarnetest on Kelderi sõnul pikemas perspektiivis vajalik, ei saa seda sunniviisiliselt ja kiirkorras teha.

"Praegu me lähme lihtsalt läbiraiumise peale, mille tagajärjeks on see, et mõni oma verejooksu enam kinni ei saagi," ütles Kelder. Nii mitmedki selle sektori ettevõtted maailmas on just nimelt energiahinna tõusu tõttu pidanud oma uksed kinni panema.

Grüne Fee: see on ettevõtjate karistamine

"See on masohhistlik võte - meie endi ja siia investeerinud ettevõtjate ning oma elanikkonna karistamine," tõdes Grüne Fee Eesti ASi juhatuse esimees Raul Külasepp. Grüne Fee on üks enim tootmiseks maagaasi tarbiv ettevõte, kelle kuludest moodustab see 39 protsenti. "Meil on mõnes mõttes eriline ettevõte, et toodame ise elektrienergiat maagaasist. Ühelt poolt nagu soodustatakse seda efektiivset koostootmist, aga nüüd siis tahetakse see oks alt ära saagida," oli Külasepp nördinud.


Kõige mustemates toonides tuleviku tooks gaasiaktsiisi tõus kaasa Eesti ainsale mineraalväetiste tootjale ASile Nitrofert, kelle põhitegevusalaks on loodusliku gaasi ümbertöötlemine. "Kui meie ettevõttele rakendatakse sellist aktsiisitõusu, tekib küsimus, kas saame üldse edasi töötada, kui see kahjumlikuks osutub," ütles Nitroferti juhatuse liige Aleksei Nikolajev. Nitrofert on Ida-Virumaa suurim tööandja ja tööstusettevõtetest suurim gaasikasutaja, kelle toodangu ainus tooraine on maagaas.

Uuele energialiigile üleminek keeruline

Murelik oli ka ASi Wõro Kommerts juhatuse esimees Kaido Kaare, kuna tehas rajati Võrumaale just seetõttu, et gaas oli kohapeal kohe võtta. Kaare rõhutas, et viimastel aastatel on mitmed ettevõtted kallinenud elektri tõttu just üle läinud maagaasile ning uute energialiikide leidmine ja neile üleminek on pikk ja keeruline protsess. "Ettevõtted on investeerinud gaasilahendustesse. Selle ümberprojekteerimine ja ehitamine on aastate küsimus, väga valulik ja kulukas protsess," ütles Kaare, lisades, et vaevalt keegi oskab kohe öelda, mis energia tulevikus parim ja odavaim on.

Seni peavad toodete ja teenuste hinnad suure tõenäosusega kinni maksma lõpptarbijad, sest gaasiaktsiisi hinnatõus kandub üle ka toodetele.

Eraisikutest tarbijaid pitsitab gaasiaktsiisi tõus omakorda toasooja kallinemisega, kuna enamik katlamajadest kasutab maagaasi.

"Kui muud tarbimist saab inimene veel suunata, siis see on püsikulu, millest inimesel on väga raske loobuda, kortermajades on see peaaegu võimatu. See käib automaatselt kõigi elanikkonnakihtide pihta ja mõjutab kõige rohkem just väiksema sissetulekuga inimesi," märkis Külasepp.

Gaasiaktsiisi tõus ei vii valitsust sihile

Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi hinnangul tooks aktsiisitõus kaasa kiire majanduse allakäigu ega päästaks Eestit Venemaa gaasisõltuvusest.

"Ettevõtetel suurenevad tootmise kulud, millega väheneb märgatavalt Eesti ettevõtete konkurentsivõime nii kodu kui ka välisturgudel," ütles Kotov, lisades, et ühtlasi tähendab see ka sooja, leiva ja piima ning mitmete teiste esmatarbekaupade hinna tõusu. Kotovi sõnul on kahetsusväärne, et peaminister Andrus Ansip peidab aktsiisi tõstmise soovi Vene-vastasuse loosungi taha, kuigi ilmselge eesmärk on lihtsalt riigikassa täitmine.

"Aktsiisi tõstmine ei vähenda Eesti sõltuvust Venemaast, küll aga annab uue hoo majanduslanguse jätkuks. Valitsus peaks mõtlema, kas oma vigade parandamine gaasiaktsiisiga viib sihile. See ratsu, mille seljas Andrus Ansip ratsutab - Vene-vastasus ja halvad suhted naabriga - on lombakas," pahandas Kotov.

Kui tõesti on tahtmine sõltuvusest vabaneda, tuleks tema sõnul aktiivselt tegeleda uute energiaallikate ja -liikide otsimisega, sellised meetmed pole aga kindlasti lahendus.

"Kui gaasile pannakse sedavõrd suur aktsiis otsa, siis on see Eesti kodanike ebavõrdne kohtlemine - sunnitakse seda osa, kes gaasist otseselt sõltub, tõusu kinni maksma," liigitas Kotov gaasiaktsiisi tõusu näidiskaristamiste valdkonda. See näitab tema sõnul, et sisulise analüüsiga pole pead eriti vaevatud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas valitsuskabinetile memo Eesti gaasituru praegusest seisust, mille põhjal peaks valitsus lähiajal otsuse tegema. Majandusministeerium viitas ka sellele, et kütteperiood on juba alanud ja hinnad kehtestatud. Kütte hinda saaks muuta alles järgmise hinna kooskõlastamise ajal järgmisel sügisel, mistõttu 2009. aasta eelarvet see peaaegu et enam ei mõjuta.

Padar: kiirustades ei saa neid asju teha

Selge on see, et põhimõte energeetilist sõltuvust Vene maagaasist vähendada on õige, aga seda ei saa teha nii, et teeme maksutõusu ja kõrvalmõjusid ei hinda.

Kui sellist riiklikku energeetilise sõltumatuse poliitikat hakata viljelema, peaks alustuseks küttemajanduse meetmed ümber struktureerima. Tormaka maksutõusuga peab olema väga ettevaatlik, seda enam, et terve hulk valdkondasid on gaasihinna survest raskes olukorras ning neile tuleb ümberstruktureerimiseks anda stabiilsust ja aega. Nii sotsid kui ka IRL olid täna gaasiaktsiisi kiire tõstmise vastu. Eelarve läbirääkimiste kella järgi tuli peaminister selle ideega välja n-ö kell 23.58. Niimoodi kiirustades ei ole neid asju mõistlik teha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. September 2008, 15:24
Otsi:

Ava täpsem otsing