Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad üritavad hoida ostujõudu

Hannes Sarv 10. september 2008, 00:00

Betoneks Ehituse tegevjuhi Rain Airiku kinnitusel on ettevõttes palgakärped juba teoks saamas. "Meie tegevusplaan näeb ette palku sel aastal 20-30% vähendada. Eelkõige on tegemist põhipalkadega," selgitas ta. Airiku hinnangul on palga kõrval võimalik ettevõtetel vähendada töötajate arvu, samuti piirata soodustusi. "Ilmselt on kõik kolm varianti mõistlik kasutusele võtta ja suurendada tulemuspalga võimalust," ütles Airik.

Ehitajate keskmine tunnihind jäi teises kvartalis 90 krooni alla. Veel neli aastat tagasi oli see 45 krooni.

Töötasude vähenemist ehitussektoris ennustas ka konsultatsioonifirma PW Partners tegevdirektor Peeter Võrk. "Ehitajate tasude kohta võiks öelda, et need läksid üle mõistuse suureks. Seal tuleb kindlasti korrektsioon. Või on juba tulnud," hindas ta olukorda. Samas ei puuduta palgalangus kõiki ehitusfirmade töötajaid. "Väheneb küll tööliste tasu, aga kontoritöötajad, insenerid, mänedžment - nendega ei juhtu midagi, välja arvatud muidugi need firmad, mis kokku kukuvad," uskus Võrk.

Prisma Peremarketi tegevjuhi Janne Lihavaineni sõnul on väike palkade tõus järgmisel aastal endiselt vajalik, kuid selle suurus sõltub kaubandusettevõtte efektiivsusest. "Tootlikkus on see, mille arvel on palku üldse võimalik tõsta," nentis ta. Üldist töötasude vähenemist Lihavainen loomulikult ei oota. "Tarbimine ja sisenõudlus on see, kust meie raha tuleb. Muidugi ei taha me näha palkade vähenemist," selgitas ta. Prisma eesmärk on järgneva aasta jooksul kompenseerida oma töötajatele inflatsioon. "Kõige paremad firmad suudavad reaalpalga taset hoida," ütles Lihavainen.

Septembri lõpus toimuval Äripäeva majanduskonverentsil "Äriplaan 2009" esinev Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke uskus, et keskmine palgatõus panganduses jääb mõne protsendi piiresse. Personalidirektor Tea Trahov Raasukest konkreetsete numbritega täiendada ei saanud, kuna järgmise aasta eelarve on pangal veel kinnitamata. "Lähtume meie makroanalüütikute ennustusest: Eesti keskmine palgatõus ca 10% ja reaalpalga kasv 3%," ütles ta.

Siiski võivad pankade palgakulud kokkuvõttes järgmise aasta jooksul väheneda. "Töötajate arv panganduses väheneb. Seda eelkõige müügiga ja tugiteenustega seotud töötajate arvel," nentis Raasuke talle konverentsi eel saadetud küsimustikule vastates.

Puidutöötlemisettevõtte Viisnurk finantsdirektor Einar Pähkel kinnitas, et nemad palkade alandamisest ei mõtle. "Kindlasti on mõnel pool variante, kus palga alandamine tuleb kõne alla. See sõltub tellimustest. Praegu meil ei ole seda plaani," teatas ta. Pähkel märkis, et inimene, kes suudaks täpselt ennustada aasta pärast majanduses valitsevat olukorda, peaks ilmselt töötama teise koha peal kui tema.

Pähkeli hinnangul saab lähitulevikus esmatähtsaks tootlikkuse kasvatamine. "Tootlikkus Eesti keskmisena pole keskmisele palgale järele jõudnud," ütles ta. Samuti jääb Eesti töötaja tootlikkus alla Euroopa keskmisele. "Loomulikult jääb ka palk Euroopa keskmisele kõvasti alla, aga ettevõtte jaoks on palgakasv olnud kiire," lisas ta.

Reaalpalga võimalikku kasvu kommenteerides ütles Pähel, et kõik taandub sellele, kui suur on inflatsioon. Kui inflatsioon jääks järgmisel aastal 5 protsendi juurde, pole reaalpalga tõusu oodata.

Reaalpalga alanemist võib karta aga transpordisektoris. Bussikontserni Atko Grupp nõukogu esimees Arvo Sarapuu tõdes, et alates 2006. aastast on ettevõtte palgakulud kasvanud igal aastal 30% või enam. Ettevõtte kulusid suurendab ka kütuse hinnatõus, samas kui riiklik ning kohalik toetus ja piletitulu märkimisväärselt kasvanud ei ole. "Tänavusega võrreldes pole järgmise aasta palgakasv õigustatud," sõnas Sarapuu.

Siiski saaks Sarapuu hinnangul tõsta ühistranspordi efektiivsust tervikuna, suunates raha otstarbekamalt.

Viimasel ajal räägitakse palju konkurentsivõime suurendamisest palkade kaudu. Olen nõus, et kulubaasi kärpimine parandab omamiskulude tulemuslikkust, aga selle mõju on vaid lühiajaline ega ravi konkurentsivõimetu äri peapõhjust.

Konkurentsivõimetu äriajamise peapõhjus on kvaliteet ja tootlikkus, ja ses osas on Eesti majandus maailmamajanduse tasemest kaugel maas.

Kui võtta aluseks ettevõtte üldine palgakulu, siis on Eesti ELi kontekstis vägagi konkurentsivõimeline. Selle peapõhjus on siiani olnud riigi järjekindel maksude alandamine. Väga tähtis on jätkata samas stiilis, sest maksude alandamise peatamine annaks märku olukorra parendamise püüde seiskumisest.

Kui ettevõte püüab konkurentsiprobleeme parandada palkade kärpimise kaudu, unustades samal ajal pöörata tähelepanu tootlikkuse suurendamisele ja kvaliteedile, seisab ta peatselt silmitsi täpselt sama probleemiga. Palkade kärpimine võib paista lihtsaima võimalusena probleemide ületamiseks, aga ei ole tegelikkuses midagi sellist, mis annaks pikemas perspektiivis juurde ettevõtte konkurentsivõime parandamisele.

Võitlus andekate inimeste värbamise pärast kestab ikka ja investeerima peab just sellesse.

Ainus võimalus üldise olukorra parandamiseks on rohkemate vahendite suunamine tootlikkuse suurendamisse ja konkurentide seatud kvaliteediootuste ületamisse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:43
Otsi:

Ava täpsem otsing