Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Küsimus

Hallar Meybaum 10. september 2008, 00:00

Septembri alguse seisuga võib öelda, et pankrotti minemas või tegevust lõpetamas pole ükski keemiatööstuse ettevõte. Küll aga on mõned asjaolud, mis võivad lähiaastatel ärikliimat halvendada.

Eelkõige muidugi muudatused maksupoliitikas, eriti kaudsete maksude (nt aktsiiside ja keskkonnatasude) järsk tõus. Keemiatööstuse edukuse määrab ka riigiasutuste ja ministeeriumide võimekus seista riiklike ja ettevõtete huvide eest EU komisjonides. Eriti olulised teemad on kasvuhoonegaaside kvoodid ja uus kauplemissüsteem 2013. aastast alates. Oma mõju on ka planeeritavatel seadusemuudatustel, seda eriti jahtuva majanduse tingimustes.

Sel ja järgmisel aastal suuremate Ida-Virumaa keemiatööstusettevõtete prognoositav müügitulu kasv võrreldes kulude kasvuga aeglustub ja käiberentaablus väheneb 2009. aastal 7 protsendini. Prognoositavad investeeringute mahud on vähenenud ligi viis korda võrreldes eelmise aastaga. Planeeritava keskkonnatasude tõusuga samal ajal on keemiatööstuse ettevõtted kohustatud tegema esimesi sissemakseid kemikaalide registreerimissüsteemi REACH nõude täitmisel.

Kuigi keemiatööstuse tootlikkus on tõusnud, jääb see oluliselt alla EU teiste liikmesriikide näitajatele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootjahindade tõusust, samuti on oluline osa keskkonnahoiuga seotud kulutuste ja sellega seotud investeeringute suurenemisel.

ELi direktiividest tulenevalt tuleb tegeleda ka saasteainete limiteerimise (CO2, väävliühendid) ning kohustuslike keskkonnainvesteeringutega (ohtlike jäätmete prügilad, väävlipüüdefiltrid).

Eriti drastiliseks võib kujuneda olukord põlevkiviõli ja kemikaalide tootmisel 2010. aastal, juhul kui keskkonnaministeeriumis ettevalmistatav keskkonnatasude eelnõu kavandataval moel jõustub. Näiteks planeeritakse tõsta põlevkiviõli tootmisel tekkiva poolkoksi saastetasu 7,5 korda, mis muudab küsitavaks põlevkiviõli tootmise mõttekuse üldse.

Kindlasti kujuneb probleemiks kallinevate pangalaenude tõttu tootmise laienemise või potentsiaalse uue tootmistsehhi rajamise finantseerimine.

Toorme hinnad on viimasel poole aastaga drastiliselt tõusnud. Kui varem oli suuremate hankijatega teada poolaasta või aasta hinnad, siis praegu on trend selline, et suudetakse pakkuda ainult ühe kuu hindasid.

Suurim väljakutse ongi tootmissisendite hinna tõus - tootjatel ei jää muud üle kui tarbijatele hinnatõus edasi kanda, sest pikaajalise kvaliteedi ja tarbijate soovide rahuldamise kontekstis ei saa jätta pooleli investeeringuid tootmis- ja arendustegevusse.

Alates 2013. aastast, kui ELis rakendub ühtne CO2 kvootide kauplemissüsteem, võib karta, et Eesti jääb vaeslapse ossa. Ja kuna keemiatööstus on energiamahukas tööstusharu, siis kaugemad tulevikuprognoosid sattuvad küllaltki tumedate pilvede varju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing