Teisipäev 27. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Moodsad majad turismi magnetiks

Rivo Sarapik 10. september 2008, 00:00

Inglise keeles uudissõna architourism väljendab seda, et välismaale ei minda vaatama niivõrd kohalikku ajalugu, muuseume ega kohalikku eluolu, vaid uut arhitektuurset loomingut. Tolle turismiliigi sünni eest vastutab arhitekt Frank Gehry, kelle disainitud mänguline ja omanäoline moodsat kunsti esitlev Guggenheimi muuseum Põhja-Hispaanias Bilbao linnas pani massid linna külastama, et omapärast hoonet oma silmaga näha.

1997. aastal avatud maja ja sellega kaasnenud inimeste tungi muidu hüljatud ja igavasse Bilbao linna võib Columbia Ülikooli andmeil esimeseks arhitektuuriturismi ilminguks pidada. Muidu teisejärguline sihtkoht paigutus uue magneti abil hoobilt turismikaardile ja on seal praegugi.

Nähtus on viimastel aastatel hoogsalt tuure kogunud ning muutnud inimeste suhtumist arhitektuuri. Kui muidu olid vaatamisväärsed peamiselt hooned, mis kandsid endas mingit ajastut või ajalooväärtust, mitte arhitektuuri, siis nüüd liiguvad hordid, et näha 20. ja 21. sajandi moodsamat hoonedisaini ning arhitektide, nagu Frank Gehry, Renzo Piano, Gio Ponti, Guiseppe Terragni, Aldo Rossi, Rem Kolhaas jt, käekirju.

Turismiliigi levimist toetavad ka näiteks raamatukirjastused. Kirjastus Phaidon andis oma moodsa arhitektuuri piibli lisaks tavasuurusele (A3-formaadis ja mitu kilo raske) välja ka taskuformaadis, et seda oleks reisil mugavam kaasas kanda. Arhitektuurile spetsialiseerunud reisigiide leiab veelgi.

Praegu on turistidel uudistamiseks vast kaks suuremat maiuspala. Hiina pealinn Peking, mis kulutas olümpiamängudele miljardeid dollareid ning sai lisaks mängudele ja maailma tähelepanule vastu hulga arhitektuurilisi imesid - linnupesa meenutava olümpiastaadioni, silmapaistva ujula ning maailma suurima lennujaama, mis kuulub ühtlasi ka maailma suurimate hoonete hulka.

Lisaks olümpiaga kaasnevale arhitektuuripärandile on peagi valmimas nn murtud tornidega Hiina kesktelevisiooni hoone, mida on omapärase kujuga tõttu juba enne valmimist palju pildistatud. Sama populaarne on äsja valminud vees n-ö hõljuv moodsa kunsti keskus. Maailmanimedest on Pekingi mulje, näo ja maine kujundamisele kaasa aidanud näiteks Rem Kolhaas ja Sir Norman Forster.

Teine võimalik sihtkoht on Eestile veidi lähemal - Dubai, mis lõikab end lahti naftasõltuvusest ning turistide meelitamiseks latti kõige-kõigemast allapoole ei lase. Kaks aastat tagasi ristiti linn maailma suurimaks ehitustandriks ning seal asus umbes veerand maailma tornkraanadest. Kõigest sellest tuleb välja näiteks maailma kõrgeim hoone ja esimene erakosmoselennujaam, hulgaliselt tehismaastikku ja merre rajatud saari ning ülejäänud maailmale utoopiana paistvat või tunduvat arhitektuuri.

Too omanäolisus ja julgus on Dubaile nii olemasolevatele kui ka sündivatele arhitektuuriimedele hulga fänne tekitanud. Nii on näiteks maailma kõrgeimaks hooneks pürgiv Burj Dubai, mille tipp jääb üle 810 meetri ning mis peaks järgmisel aastal valmima, saanud omale juba hulga fänne, kes kohalike fotode kaasabil iga päev arhitektuurifoorumis maja käekäiku jälgivad. Huvitavat peaks jätkuma - aastaks 2025 peaks linn juurde saama 3000 kõrghoonet.

Tõsi, maailma kõrgeimaks hooneks pürgija on alles pooleli ja erakosmoselennujaamgi vaid idee, ent juba on uudistamiseks olemas näiteks looduskaitsjate hulgas vastakaid tundeid tekitanud merre rajatud tehissaarestik, maailma kõrgeim ja ainus seitsmetärnihotell ning allee, mida veel kümme aastat tagasi ääristas kõrb, ent nüüd kõrguvad seal pilvelõhkujad. Tipparhitekte on kaasatud ka nendesse projektidesse - Zaha Hadid ja Tadao Ando loovad linnale nägu.

Uut ja huvitavat leiab ka Euroopast. Berliin, mis on üks tihedamaid ehitusplatse Euroopas, pakub kindlasti põnevat avastamist. Näiteks Teise maailmasõja ajal maatasa pommitatud ja 1990. aastail uuesti üles ehitatud Potsdamer Platz. Itaalia staararhitekti Renzo Piano eestvedamisel valminud ja Berliini Times Square'iks nimetatud piirkond kujutab endast täisfunktsionaalset linnakeskust, mida külastab päevas pea 100 000 inimest.

Lisaks saab näha linna üht populaarsemat vaatamisväärsust ehk Reichstagi uut klaaskuplit, holokausti memoriaali ning klaasist ja valgusküllast keskraudteejaama hoonet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing