Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tegijaid loetakse kevadel

Tea Taruste 10. september 2008, 00:00

"Meie Eestist välja ei lähe! Eks me peame siinsel turul hakkama saama," vastab Skanska EMV juhatuse esimees Olle Horm küsimusele ettevõtte lähiplaanide kohta, kuidas raskemaid aegu edukalt üle elada. Horm kinnitab, et Skanskal on aasta lõpuni tööd piisavalt ja üht-teist ka tulekul.

Elamispindade ehitamine on selgelt vähenenud ja nii on üha olulisem saada lepinguid koostööd nõudvates pikaajalistes projektides, nagu tööstushoonete ja infrastruktuuri ehitamine.

Hormi sõnul selgub järgmisel kevadel, kui paljud ettevõtted on talve jooksul sunnitud pankroti välja kuulutama või kui ulatuslikke ühinemisi Eesti ehitusturg näeb.

"Kellel on palju raha kinnisvara all või kahjumlikud projektid, neil on ka surve ühinemiseks suurem. Eks need muudatused puudutavad praegu veel keskmise suurusega ettevõtteid, sest väikesed on paindlikud ja suured on tugevad," on Olle Horm suurettevõtte esindajana kindel.

ASi Eesti Ehitus tütarettevõtte ASi Eston Ehitus juht Eero Rändla kinnitab, et ettevõtte kasv algas enne ühinemist, ent ühinemine lõi tugeva seljataguse raskeks perioodiks. "Mahud meil kukkunud ei ole. Alustame veel sel aastal tehnoküla ehitust, detailplaneering on kehtestatud ja nüüd projekteerime." Eston Ehitus ei plaani turul ümber spetsialiseeruda ning jätkab põhiliselt peatöövõtuga, ka kinnisvaraarendustega.

"Me pole riigihangetel just usinalt osalenud, aga eks tuleb hakata. See kuidas tuleval aastal toime tuleme, sõltub tellijast, aga tellijad ju sõltuvad pankadest. Ehitajatel tuleb teha mõistlikke pakkumisi ning olla tellijatega paindlik," arutleb Rändla.

Ehkki ka Eston Ehituses tegeletakse tõsiselt kulude optimeerimisega ja kokkuhoiuga, peetakse samas ka laienemisplaane. "Oleme keskmised, aga tahame kasvada. Nii et meie otsime hoopis inimesi juurde. Eelkõige on vaja ajusid, sest tahame tugevdada spetsialistide kaadrit," ütleb Rändla Pärnus tegutseva ettevõtte tulevikuplaanide kohta.

Nii Eston Ehituse juhi Eero Rändla kui ka väikeettevõtte ASi Jõgeva Ehitus juhataja Tiit Saarva arvates on eksistents praegu kõige olulisem ning kasu lõikavad ehitajate asemel hoopis tellijad, sest ehitusmaterjalide ja tööde hinnad on mõnevõrra langenud.

"Põhiülesanne on end töös hoida. Töötajate arv on umbes 30% väiksem kui eelmisel aastal. Tavaliselt oleme suveperioodiks ikka tublisti lisatööjõudu võtnud, aga sel aastal palkasime hooajaks vaid paar töötajat juurde," kirjeldab olukorda Saarva.

Jõgeva Ehitus on vastu võtnud kõik tööd, mis tulevad, ent lepingutega paika pandud töid jätkub vaid veebruarikuuni. "Ka riigihangetel on hinnad alla läinud. Jõgeva- ja Tartumaa hangetel, millele hammas peale hakkab, plaanime ikka osaleda," sõnab Saarva. "Kinnisvaraarenduse panime seisma, nii et kinnistu Tartu külje all ning Jõgeva lähistel olevad eramu- ja ridaelamukrundid ootavad. Millal seal ehitama hakkame, ei oska küll ette näha," laiutab Saarva käsi ning lisab, et Jõgevamaale tegelikult buum ei jõudnuki.

Küsimusele, kuidas ettevõte kümne aasta taguse majanduskriisi üle elas, vastab Tiit Saarva, et loobuti ajutise tööjõu palkamisest ning töid tehti nullkasumiga (kohati ka kahjumiga), et personali hoida. Raskemaks kui 1998-1999 aasta langust peab kogemustega ehitusettevõtja hoopis 1992. aastat, kui tuli Eesti kroon.

"Kõige suuremaks piduriks on ehitusturul ikkagi intresside tõus. Üks lahendus on minna välisturule, Põhja-Eesti ettevõtetel näiteks tasuks ennast Soome pakkuda. Otsustasime, et kallimate töövahendite ja mehhanismide soetamise lükkame edasi," sõnab Saarva. "Ega siin praegu midagi pikalt ette ei näe, aga need, kes järgmiseks kevadeks elus on, jäävad ehk ellu."

Üht rõhutab Saarva veel: "Tellige! Need, kes ehitamist plaanivad, arvestagu, et praegu on hinnad madalad, kuid aasta või pooleteise pärast enam nii hea hinnaga ilmselt ehitada ei saa."

Ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase arvates on ehituse tellijate jaoks käes kuldne aeg. "Loodetavasti mõistavad seda ka riigi esindajad ning kasutavad soodsat aega investeerimiseks," ütleb Rebane.

On selge, et ehitussektoris on kätte jõudnud keerulised ajad. Kui veel aasta tagasi uskusid paljud, et ka aastal 2008 on oodata ehitusmahtude kasvu, siis nüüd tuleb oma prognoose oluliselt korrigeerida.

Küsimus on nüüd selles, kui suureks kujuneb langus ja millal algab tõus? Kui sellele oskaks keegi vastata, siis oleks ka üsna lihtne öelda, kas, millal ja kui suures ulatuses on oodata pankrotilainet või koondamisi Eesti ehitussektoris.

Vaadeldes statistikaameti avaldatud esimese poolaasta tulemusi, võime tõdeda, et ehitusmahud tervikuna langesid umbes 5% võrreldes 2007. aasta esimese poolega. Kui arvestada, et mullused ehitusmahud tervikuna kasvasid 10% (2006. aastaga võrreldes), siis langus väga traagiline ei tundu.

Kui selle aasta kokkuvõtteks suudetakse eelmise aastaga võrreldes jääda 5-6protsendilisse miinusesse, siis midagi väga hullu ei juhtu.

Võib öelda, et tegemist on ehitusturu korrastumisega, mis on ju positiivne nähtus. Ent kui langus on 10% või suuremgi, on ehitajad tuntavates raskustes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing