Vahtplast võib tuua hallituse

Siim Sultson 10. september 2008, 00:00

"Vahtpolüstüreen ei hinga absoluutselt," teatas ekspertiisibüroo Esten OÜ ehitusekspert Eduard Sepp. Vahtpolüstüreeni ehk vahtplasti paigaldamine nõuab väga täpset tööd ja kvaliteetset materjali. Odavama eelistamine ning tööga lahmimine ajavad hoone kiviseinad peatselt n-ö higiseks. Siis on varsti ka hallitus toas.

Lisaks peab värske materjal Sepa seletusel ehitusplatsil seisma kaks nädalat, et see võtaks lõplikud mõõtmed. Muidu tekivad toorelt seina pandud materjali vahele peatselt praod.

Vahtplasti panemisel paneel- või kivimajale tuleb tuleohutuse nimel akende ümbrus vähemalt 20 sentimeetri ulatuses soojustada kivivillaga. "Õige peremees paneb villa. See on küll kallim, kuid siis võib rahulikult magada," lisas Sepp.

Ka polüstüreensoojustust turustava Tehrmisol OÜ müügi- ja turundusjuht Reigo Väli tunnistas, et see materjal praktiliselt õhku läbi lase. "Kui vahtplasti pannakse palkmajale ning soojustuse ja seina vahele satub niiskus, siis on tulemuseks hallitus," arutles ta.

Liiatigi on puuamajale üldse vahtplasti tihedalt seinale paigaldada võimatu. Ühelt poolt ei tohiks õhk soojustuse ja puuseina vahel soojapidavuse nimel liikuda, teiselt poolt aga vajab puitmaja just hingamise võimalust. "Vahtplastiga soojustatud maja on kilesse pakitud maja ja just puitmaja puhul on siin dilemma," jäi Väli mõttesse.

Paneelmajadel ei tohiks Väli sõnul seisev õhk mureks olla. Siiski soovitab ta võimalike talviste ootamatuste vältimiseks teha enne maja lisasoojustamist korda hoone ventilatsioonisüsteem. Siis tuuldub tubane niiskus õiget teed pidi minema.

Polüstüreen nõuab seinale panekul täpsust: plaadid peavad liibuma seinale ja olema üksteisega tihedalt kokku liimitud. Samas pole tihti paneelide pind ühtlane ja soojustusplaatide alla pandavad 4-5 sentimeetri paksused pätsikesed jätavad soojustuse ja seina vahele tühja õhuruumi. Seal liikuv õhk jahutab seina.

Ehkki siiani pole Soomest vahtplasti aadressil kaebusi kosta, võib selle soojustuse tiheduse vigastus tuua majja hallituse. Samas nõuab veeauru läbilaskev vill lisaks tuuletõket. On ju vahtplastist plaadid ühtaegu soojustus ning tuuletõke.

"Kui seina seesmised kihid on välimistest aurupidavamad, siis ehitusniiskus tuuldub välja midagi ei juhtu," selgitas Saint-Gobain Ehitustooted Eesti ASi müügijuht ja tehniline konsultant Indrek Sniker. Kui on vastupidi, siis võib niiskus seinas kondenseeruma hakata ja maja ümbritseb kilekott.

Polüstüreeni ohud sõltuvad sellest, kus ja kuidas seda kasutatakse, sama kui mineraalvillagi puhul. Oluline on aluskonstruktsiooni seisund, konstruktsiooni liik ja millist materjali polüstüreeni ja krohvi puhul kasutatakse. Kui oluline on tulepüsivus, siis on loomulikult parem kivivill. Kui soojustamine, siis võib sobida vastav polüstüreen.

Samas pole päris selge, milline on Eestis lisasoojustuse mõju välisseina niiskustehnilisele toimivusele. Samuti fassaadi välispinna ja soojustusplaadi vahele jäävad suured tühemikud. TTÜ ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis on lähiaastatel plaanis analüüsida lisasoojustatud hoonete tegelikku olukorda. Kahjuks enamasti puuduvad algandmed, millistes tingimustes paigaldati lisasoojustus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:43
    Otsi:

    Ava täpsem otsing