Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jaano Vink Horvaatias: nii ruttu kinnisvaraarendus Horvaatias tuhast ei tõuse!

10. september 2008, 20:08

Eesti Ehituse juhi Jaano Vingi sõnul nemad
Horvaatiasse ehitama ei torma ja vaevalt ka kinnisvaraarendused Horvaatias
kiiresti tuhast tõusevad.

Horvaatia peaminister lubas uue aasta alguses üle vaadata lihtsustamise võimaluse välisinvestoritele kinnisvarasoetamiseks Horvaatias. Kui need jõustuvad, siis võib osade teadjate sõnul uuel aastal riigis kinnisvarabuum puhkeda. Eesti Ehituse juhi Jaano Vingi sõnul aga see neid Horvaatiasse ehitama ei tõuka ja ega siis tark ju tegelikult ei tormagi. Sellel ja veel teistelgi teemadel rääkisime Eesti Ehituse juhi Jaano Vingiga Horvaatias peaministri delegatsiooniga kaasas olles, mööda kitsast lahesopiäärset rada edasi sammudes.

Mis eesmärkidega tulite Horvaatiasse?

Mingeid eesmärke meil polnud ja Eesti Ehituse poole pealt on strateegia samaks jäänud. Selgelt oleme keskendunud nendele turgudele kus juba toimetame: Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina turule. Aga mõte oli tegelikult see, et Horvaatia ehitajad on huvitaval kombel üks grupp nendega, kellega me teeme koostööd Ukrainas. Natukene oli eesmärk õppida seda maad tundma, õppida tundma seda, kuidas inimesed Horvaatias mõtlevad ning miks nad lähevad Ukrainasse. Horvaatia ehitaja on meil täna Ukrainas üks ainsamaid konkurente.

Kuid Ukrainas on meil päris mitmes linnas Horvaatia teedeehitajaid ja ka ettevõtteid, kellega võiks koostööd teha. Nivogradnaja on Horvaatia ettevõte näiteks, kellega tahaksime koostööd teha.

Aga kuidas oleks kontoriga Horvaatias?

Lähiajal ma sellist varianti ei näe. Hetkel ma ei kujuta ette ka, et me saaksime neile pakkuda midagi, mida neil endal ei ole.

Räägitakse sellest, et järgmisel aastal võib Horvaatias puhkeda kinnisvarabuum. Kas see ei pane rohkem Horvaatias ehitamisele mõtlema?

(Ohkab) Oleme ikkagi realistid, ega ikka ei pane küll. Eesti Ehitus pole ju teadlikult kinnisvaraarendajana kunagi väga tugev olnud. Oleme suhteliselt vähe teinud, mis puudutab Eestit, siis Linnaehituse kaudu Tartus, Tallinnas viimased aastad pole ju ühtegi korterit müünud. Pärnus on Eston Ehitus teinud ühtteist. Ma arvan, et nii ruttu see kinnisvaraarendus Horvaatias nüüd ka tuhast ei tõuse! Et peaks tormama ja siia midagi tegema. Ja nagu me ka nägime, siis siin ehitatakse ju üsna palju, ka kohalikud ehitavad palju.

Kas Eesti kinnisvaraarendajate jaoks võiks Horvaatia olla nüüd üheks võimaluseks?

Neil kellel selline tunne on ikka jah, kui Eestis jääb kitsaks ja vahendeid on kah, siis miks mitte. Eesti arendajad on ju Bulgaarias ja Rumeenias käinud ja Gruusiast on räägitud. Üks ja teine ja kolmas. Kes on ettevõtlik – miks mitte. Minu jaoks on Horvaatia üllatavalt sümpaatne riik. Puudu jäi selle Horvaatia visiidi ajal sellest, et oleks tahtnud näha, milline see ärikliima siin tegelikult on. Sellega peab veel tegelema. Kuid kui vaadata tänavapilti, proovisin siin ehitusplatse jälgida, siis see mulje polnud üldse halb. Täiesti arvestatav riik.

Kas Eesti Ehitus Gruusias ei plaani ehitama hakata?

Kõik olid enne Vene-Gruusia konflikti suures eufoorias, et seal on tohutu majanduskasv ja meeletu potentsiaal, kindlasti ongi. Aga Eesti on niipalju väike riik ja Eesti Ehitus on Eesti mõistes suur ettevõte, kuid kui minna välja nendele turgudele ja hakata püüdma konkureerida muus keskkonnas, siin on palju veel õppida. Milleks meil on vaja neid lipukesi sinna maakaardile panna? Et meil nagu oleks igal pool kontorid! Selliseid ettevõtteid on ka, kes seda püüavad teha. Kui me suudaksime näiteks Ukraina turul vähegi arvestatava turuosa saavutada, et me poleks lihtsalt väike null koma null midagi, siis ei ole üsna pikki aastaid muudel turgudel üldse mõtet ringi vaadata. Küsimus pole ju numbrites, vaid selles, kui palju sa suudad kuskil toimetada. Täna on neli riiki meile piisavad ja jõukohased ja siin on ka arengupotentsiaali.

Et Horvaatia osas esilagu siis konkreetseid plaane pole?

Ei seda kindlasti mitte jah. Tulevikus? Pagan seda teab, mis saja aasta pärast saab!(naerab). Vahel tuleb tulla ka kodust eemale, et on koht kus mõelda, vaadata maailma laiemalt ja distantsilt. Huvipakkuvad küsimused aitab kohalik kaubandus-tööstuskoda ka ära lahendada ja muus osas on juba vaatenurga küsimus. Tuled natukene eemale ja siis vaatad, et kodus on juba ju piisavalt. Kiireid kannapöördeid me oma arengus tegema ei hakka. Me oleme üsna konservatiivsed olnud. Meie Läti ja Leedu turg on ka ju tegelikult alles alustatud ja lapsekingades. Rohkem auru tuleb just nendele asjadele panna ja mitte liiga kiiresti hüpata uute asjade peale.

Lipukesed seal on juba maha pandud?

No just! (naerab). See on see teema, et ühel hetkel hakkavad need lipukesed ilma sisu omandamata tagant ära kaduma.

Kas Eesti turul on palju selliseid ettevõtteid, kellel on lipukesed tagant nö ära kadunud?

Ma pole väga palju konkreetse ettevõtte mõttes jälginud. Kuid kui näiteks ajakirjandust jälgida, siis käivad ju sellised üksikud hõiked, et “Alustati just Bulgaarias!” , kinnisvarabuumi ajal eriti. Mina küll aru ei saa, et see nii lihtne on. Võibolla mingis muus äris, aga kindlasti mitte ehitusäris. Esiteks on see äri väga pika vinnaga. See pole ost ja müük, et a la ostan auto ja müün. Vaid üks ehitusprojekt võtab aega ja kliendina sa sisuliselt osutad teenust kuude kaupa, garantiiperiood jne. Seda ei saa nagu näpu-nips võtta. Ma ei usu, et need on väga tõsiseltvõetavad hõisked – täna siin ja homme seal, jube vahva on äri teha! (muigab) Tõenäoliselt korterite ost-müük on veidi seda tüüpi, seda saab nii teha, lihtsalt spekulatsiooni mõttes. Aga arenduse või ehituse kontekstis ma ei usu, et see nii lihtsalt käib.

Kui võrrelda Eesti ja Horvaatia ehitajate palkasid, siis kui suured on vahed?

Mul on tunne, et väga suuri erinevusi olla ei tohiks. Kõik sõltub ka sellest, millega me võrdleme. Tegelikult pole üldse mõtet arvutada, et kui palju saab näiteks ehitaja palka Eestis ja ta tarbib ka Eestis. Ning kui palju Horvaatias. Siin pole tegemist nö võrreldava ostukorviga, et palju üks või teine saab. Me pole kuskiltpidi konkurendid. Ukraina on meile huvitav tõdemus viimasel ajal. Kuid Horvaatias ehitavad jällegi türklased, Lääne-Euroopast on seal üksikud, nagu Strabag ja üksikud Austria-Saksa kompaniid, kuid tõenäoliselt ollakse seal väga ettevaatlikud, selles osas ongi huvitavam võibolla, et miks järsku Horvaatia, mitte mõni muu lähem riik seal naabruses. Poolakaid me pole nii tõsiselt tähele pannud kui horvaate. Tõenäoliselt on mingi hinnaedu, mis Ukrana turule peale läheb.

Horvaatia on väike riik, samuti Eesti, ega alati ei peagi ju konkureerima. Võibolla on asju, kus annab seljad kokku panna ja vaadata Ukrainas koos ringi, kui oleks partnereid, kes valdkonda täiendaksid.

Äkki tasuks hoopis leida siis partner, kellega Ukrainas murda?

Absoluutselt!

Kuid konkurents viib ju kiiremini edasi?

Jah, kuid kes ei tahaks olla monopol eksole! (naerab) Ukraina mõistes nii Eesti Ehituse tütarettevõtted seal, kui ka horvaadid, on suhtliselt väiksed, kui arvestada turu suurust ja projekte. Need on asjad mille peale üksi mõelda ei julgeks, kuid võrgustikuga oleksid mõtted kindlasti julgemad. Tasub läbi käia ja mõtiskleda, kus oleks puutepunkte.

Küll on siin reisil tekkinud aga kontakte meie ettevõtjate vahel.

Empoweriga olete siin õige pikki jutuajamisi pidanud?

Nemad toodavad ju kaableid ja paigaldavad alajaamu. Ega meiegi ju liikusime Ukrainasse mingite Eestit pärit klientide kannul. Siin võib mõnda projekti vaadata ka partneriga koos. Kui keegi julgeks koos meiega tulla Ukrainasse, siis võibolla see oleks tema jaoks uue turu avanemise koht. Ma ei räägi Empoweri eest, aga põhimõtteliselt.

Oleks Empower üks võimalik partner?

Miks mitte! Meie poolest miks mitte. Tegemist korraliku kompaniiga ning oma ala spetsialistiga, kellega me teeme Eestis koostööd, miks me ei peaks seda ka mujal tegema.

Milliseks kujuneb ehitusettevõtete seis Eestis uuel aatal?

Pärast seda, kui muu majandus mõtleb juba toibumise peale, arvan mina, et tsükkel on viitega, arvan, et järgmise aasta kevad tundub huvitav periood, ehk siis halvemuse poole. Ehitusettevõtetel, kellel on praegu probleeme – no tahetakse ju Eestis enne talve ära lõpetada – juhul kui tööd sügisel või talvel juurde ei teki, siis päris mitmetel firmadel võib tekkida olukord, et talv on tööst tühi, riik alles planeerib oma rahasid, uue eelarve järgi siis. Ja vahepeal, kui midagi teha pole, siis võib tekkida likviidsuskriis. Kas kõigil on tööd anda jne. Ma usun, et kevadel on üsna paljud, kes on talve üle elanud, on palju neid, kellel on sund midagigi tööst kätte saada. Kerge ei saa olema!

Kõik teedeehitajad ju talvel istuvadpaigal, mingi perioodi on nad kodus. Kõik sõltub sellest, kui palju rasva on talve jooksul akumuleeritud.

Miljoniküsimus – millal võiksid kinnisvarahinnad taas tõusma hakata?

Ma ei oska seda isegi hinnata. Kõik seostavad ehitust ja kinnisvara, ma olen kogu aeg öelnud, et meienoleme oma olemuselt ehitusettevõte, me ei jälgi seda turgu. See, et üks väike osa on nö omatarbeks kinnisvaraarendust, see on kõikumiste tasandamiseks. Põhiäri on meil ikkagi ehitus, ma ei oska öelda midagi, sest see oleks diletantlik arvamus.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. September 2008, 18:33
Otsi:

Ava täpsem otsing