Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Superkiirendi põhjustatud maailmalõpuhirm on endiselt õhus. Mis saab tegelikult?

10. september 2008, 11:51

Täna Šveitsi ja Prantsusmaa piiril
käivitunud suur hadronite põrkur (LHC) tekitab endiselt ka Eesti meedias
küsimusi, ega kiirendis tekkivad osakesed ei too endaga kaasa
maailmalõppu.

Loe kindlasti ka: Suur pauk maailma suurimast masinast tuleb homme

Mis on halvim, mis võib juhtuda maailma suurima teaduseksperimendiga?

Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) eksperdid soovitavad muretsemise lõpetada – mingit maailmalõpuohtu ei ole.

LiveScience võttis kokku rea küsimusi, mida maailma suurima teaduseksperimendiga seoses on ikka ja jälle esitatud.

Kas kiirendis tekkivad mustad augud neelavad maakera alla?

Enne LHC käivitumist on palju olnud juttu mikroskoopilistest mustadest aukudest, mis tekivad üliväikeste osakeste kokkupõrkel ning mis võiksid alla neelata kogu planeedi.

Füüsikute sõnul ei ole sellisteks kartusteks vähimatki alust. Esiteks on kiirendis mustade aukude tekkimise tõenäosus äärmiselt väike, kasvõi gravitatsiooniseadust arvesse võttes. Aga kui see peaks juhtuma, nagu mõned teoreetikud on oletanud, siis oleks need mustad augud nii ebastabiilsed, et nad kaoks kohe pärast tekkimist. Maa allaneelamiseks ei jääks lihtsalt aega.

Aga veideraine, mis võib samuti kiirendis tekkida? Kas see teeb meile lõpu?

Jällegi on räägitud, et põrkuris võiks tekkida veidrad osakesed ehk veideraine, mis muudab kogu meie planeedi veideraineks.

Ka see võimalus on sama vähetõenäoline, väidavad eksperdid. Samasugused hirmud olid üleval kaheksa aasta eest, kui Brookhaveni uurimiskeskuses relativistlike raskete ioonide kiirendi. See kiirendi on ohutult töötanud aastaid, kuigi seal oleks veideraine tekkimise tõenäosus oluliselt suurem kui LHC puhul.

Sel suvel oli nii Euroopa inimõiguste kohtul kui ka USAs Hawaii föderaalkohtul lahendada hagid, mis püüdsid LHC käivitamist takistada, kuid need ei saanud siiski LHC puhul takistuseks.

Euroopa tuumauuringute keskuse peadirektor Robert Aymar ütles, et LHC võimaldab detailselt uurida meid ümbritsevat loodust. „LHC on ohutu ning kõik oletused, et kiirendi võiks kujutada ohtu, on puhas ulme,“ lisas Aymar.

Kui suur on suur hadronite kiirendi?

See on 27 kilomeetrit pikk maa-alune tunnel, osalt Šveitsis, osalt Prantsusmaal. Tunnelis on 9300 magnetit, mis juhivad kaht teineteisele vastassuunas liikuvat osakestevoogu nii kaua, kuni voogudel omavahel kokku põrgata lastakse. Kokkupõrkes vabaneb tohutu hulk energiat ning loodetavasti ka mõned senitundmatud osakesed.

Kui kiiresti osakesed kiirendis liiguvad?

Ühe 27-kilomeetrise kiirendiringi läbib osakestevoog sekundis 11 245 korda – seega on kiirus 99,99-protsendiline valguse kiirus. Igas sekundis toimub 600 miljonit kokkupõrget.

Osakeste kiirendeid on maailmas juba terve ports, mis on selles nii erilist?

LHC on võrreldes teiste kiirenditega superkiirendi: suurim, võimsam ning kõige võimsamate ja keerukamate detektoritega. Kuigi maailmas on terve rida kiirendeid, on neist igaüks ehitatud mingi kindla eesmärgiga. Teadlased loodavad, et LHC võimaldab vastata küsimustele, millest meie universum koosneb, millest koosneb tumeaine ning miks koosneb universum ainest, aga mitte antiainest.

Miks peavad tunnelid olema maa all?

Maapind kaitseb kiirendit kiirguse eest, mis võiks eksperimente takistada. Lisaks oleks maa peal nii suure krundi ostmine ülikallis.

Mis on hadronid?

Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed. Kvarkidest koosnevad suuremad osakesed, näiteks prootonid ja neutronid. LHCs tehakse katseid kahte tüüpi hadronitega – prootonite ja plii-ioonidega. Esiteks on neil laeng, mis võimaldab neid elektromagneetiliselt kiirendada, teiseks on nad püsivad ega kaota kiirendis liiga palju energiat.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. September 2008, 09:26
Otsi:

Ava täpsem otsing