Uus eelnõu säästab võlausaldajate rünnakutest

Anne Oja 11. september 2008, 00:00

Idee kohaselt peaks saneerimisseadus kaitsma nii ettevõtet kui ka tema võlausaldajaid halvimast ehk pankrotist. Ettevõte esitab saneerimisavalduse kohtule ja kui kohus taotluse rahuldab, tuleb kohtu kaitse all kokku panna saneerimiskava. Eduka saneerimiskava rakendumisel jätkab firma tegevust ning kustutab tasapisi ka kogunenud võlad.

Kui saneerimine untsu läheb ja ettevõtmine siiski pankrotiga lõpetab, lükkub kurbmäng 90 päeva võrra edasi. Võlausaldajate praegust olukorda muudab ka see, et nad ei saa kohtu kaudu võlga sisse nõuda ega pankrotti algatada saneerimiskava kinnitamise eelse nõude põhjal.

Pankrotihaldur Uno Feldschmidti hinnangul oli saneerimisseadust vaja. Ehkki Feldschmidti käe all on saneerimist katsetanud mitu maksejõuetuks tunnistatud ettevõtet, on neist uuele elule ärganud vaid üks - Alexela Oil.

"See sõltub konkreetse pankroti olukorrast, põhiliselt võlausaldajate tahtest ja kui raskesse seisu on ettevõte lastud," rääkis Feldschmidt maksejõuetuks muutunud ettevõtte saneerimisest. "Küsimus on, et võlausaldajad peavad millestki loobuma ja seejärel tuleb ettevõttesse ka midagi panustada. Aga kui ettevõte on ikka raskes seisus, ei aita saneerimine midagi," lisas ta.

Kord näiteks läks saneerimine lörri vaid seetõttu, et hääletamisel loobus üks võlausaldaja algselt kokku lepitud tingimustest ning kahte kolmandikku häältest ei tulnud täis.

Enamik ettevõtteid muutub maksejõuetuks liigsete riskide ja kehva äriplaani tõttu, märkis Feldschmidt.

Saneerimisseadust välja töötanud advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous nõunik Martin Käerdi ütles, et saneerimine tuleks käivitada enne, kui ettevõtjad maksejõuetuks muutuvad.

"Ka kehtivas pankrotiseaduses on olemas regulatsioon selle kohta, mis pankrotistunud ettevõtte saneerimisel peaks pankrotimenetluses toimuma, kuid praktilised näited ning isegi saneerimise algatamise katsed on pankrotimenetluses üliharvad," nentis kogenud jurist.

"Põhjusi on erinevaid. Esmalt ei ole suurtel tagatisi omavatel võlausaldajatel sageli saneerimise vastu huvi. Teisalt eeldaks edukas saneerimine vastava menetluse eraldamist pankrotimenetlusest ja läbiviimist nn pankrotieelsel perioodil," rääkis Käerdi.

"Elu näitab, et pärast pankrotimenetluse algatamist ei ole ettevõtte töö jätkamine või selle taaskäivitamine enam praktiliselt võimalik. Seda kas või juba põhjusel, et pankrotistunud ettevõttele ei anta krediiti, tarnita kaupu ega esitata tellimusi. Seetõttu on väga oluline, kas saneeritakse pankrotistunud ettevõtet või viiakse saneerimine läbi pankrotisituatsiooni vältimiseks," arutles ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:43
Otsi:

Ava täpsem otsing