Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallink murdis käibehiidude sekka
Balti riikidest oli esindatud kokku 14 ettevõtet, neist seitse Leedust. Tipmise saja hulka suutsid end pressida vaid naftatöötluskompanii Mažeikiu Nafta ja jaekett Maxima. Edetabelit juhib Poola naftakompanii PKN Orlen, teisele kohale tuli Ungari kütusekontsern Mol.
Firmad on 2007. aasta käibe põhjal reastanud üleilmne audiitor- ja konsultatsioonifirma Deloitte. Vaatluse all on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Baltimaad ja Ukraina. Välja on jäänud Valgevene ja Venemaa.
Piirkonna kohta üldistusi tehes märgib Financial Times, et silma hakkab tehnoloogiafirmade vähesus - 500 firmast vaid 45 on IT-, telekommunikatsiooni- või meediaettevõtted.
Lääne-Euroopaga võrreldes on oluliselt enam riigiettevõtteid (500st 120) ning vaid 71 suurfirmat on börsile viidud. Ent nii nagu Lääne-Euroopas, domineerivad ka siin regioonis nafta- ja gaasikompaniid, elektritootjad, telekommunikatsioonifirmad ning pangad.
Veel torkab pingereas silma autotööstuse suur roll - esikümnes on esindatud nii Škoda Auto Tšehhis, Audi Ungaris kui ka Volkswagen Slovakkias. Kokku on nimekirjas 50 autotootjat ja mitu suurt uut tehast on tootmist käivitamas.
Baltimaade suurim firma on Mažeikiu Nafta, mille Poola naftatöötleja ja kütusemüüja PKN Orlen ülemöödunud aastal ära ostis.
2006. aasta lõpu suur tulekahju on firma 2007. aasta võrdluses küll eelnenud aasta 15. kohalt 36. kohale kukutanud, kuid tänavu aitab kõrge nafta hind ilmselt pingereas jälle tõusta.
Maxima teisel kohal näitab leedukate tugevust jaekaubanduses ning on ühtlasi märk Balti riikides valitsenud palgatõusu ja odava laenu peost. Edaspidi läheb juba raskemaks. Suuruselt kolmas ettevõte Balti riikides on Tallink, üldarvestuses 228. kohal.
Balti riikide firmadel tuleb edaspidi enam panustada ekspordile, sest kodumaine majandus on Lätis ja Eestis languses ja võtab Leeduski järsult tuure maha, märgib leht. Tootlikkus on tõsine probleem ning samuti palgad, mis näiteks Lätis kerkisid mullu 30 protsendi võrra.
Financial Times leiab, et muutustega harjunud Balti majandused on kiired kohanema, kuna on väikesed ja paindlikud. Firmad, välja arvatud energeetika ja transport, on enamasti erastatud.
Kogu regiooni väljavaadetest märgib Financial Times, et majanduskasv aeglustub, kuid piirkond jääb Lääne-Euroopaga võrreldes dünaamilisemaks kasvualaks. Läinud aasta 6protsendise kasvuga võrreldes aeglustub regiooni majanduskasv tänavu 5 protsendile.