Toatäis Itaaliat

Heidi Vihma 12. september 2008, 00:00

Peremees on lõunamaiselt avatud ja jutukas: tuli Tallinnasse, võttis kaasa oma maa sööki ja jooki, võttis ka perekonna ühes. Nii tekkiski osteria del Gallo Nero, mille ukse kohal ripub musta kuke pilt.

Gallo Nero ehk must kukk on Chianti Classico märk. Kõige rohkem valvab ta kuulsat Chianti veini, aga kaitseb ka muud sellele piirkonnale ainuomast toodangut. Kes iganes Chiantis käinud, need teavad, et kukega uksest tasub sisse astuda, sealt saab alati midagi head.

Oli hiline pärastlõuna, tööpäeva lõpuni veel vähemalt tund. Gallo Nero oli peaaegu tühi, peremees tuli meile uksele vastu, tervitas kättpidi ja juhatas lauda. Pakkus veini ja rääkis söögist-joogist, Itaaliast, sealsest elust ja millest kõike veel.

Jutt käis itaalia keeles (mida ma ei oska), aga olulisem sai selgeks naeratuste, viibete, noogutuste ja teab mille abil veel. See polnud juhus, teisel korral oli tuba rahvast täis ja nende seas askeldas ringi terve Itaalia perekond.

Suhtlus oli põhiliselt itaaliakeelne (kallis keeleamet, palun ära saada neid eesti keelt õppima!), natuke inglise ja vene keelt sekka.

Veidi aja pärast tuli ka eestlannast ettekandja, kes rääkis küll eesti keeles, aga kõike muud tegi justkui itaallane - naeris, rääkis, suhtles klientidega. Iga natukese aja tagant käidi küsimas, kas meil ikka kõik korras on ja kas me veel midagi tahame.

Vahepeal ei olnud kõik korras - meie antipasti kandikul olevad marineeritud küüslaugud lõhnasid nii tugevalt, et palusime need ära viia. Muidugi viidi, sealjuures natuke kahetsedes, need olevat ju nii head.

Kui minema hakkasime, tuli perenaine kättpidi hüvasti jätma. Ikka itaalia keeles ja soojalt-soojalt. (Kallis keeleinspektsioon! Palun ära mine Gallo Nerosse teenindajate eesti keele oskust kontrollima, muidu võib kõik untsu minna ja selle asemel, et Rataskaevu tänaval klaasi Chiantit ja sõõmu Toscanast nautida, peame jälle hakkama kalleid Firenze lennupileteid ostma).

Klaas veini ja vorsti-singivaagen ongi Gallo Nero parim osa. Kes sealt kõrget Itaalia kokakunsti läheb otsima, see pettub.

Pastaroad on varem valmis tehtud, soojendatakse mikroahjus üles ja maitsevad muidugi nii, nagu pasta pärast ülessoojendamist ikka maitseb.

Aga on ka värsket salatit ja mõnusat saia, kahele sööjale tuuakse lauale nii suur antipasti ehk suupistete kandik, et sellest jagusaamine tundub olevat võimatu, aga ei ole mitte - kõik on nii hea.

Kes korralikku pastarooga himustab, saab Gallo Nerost kaasa osta traditsioonilisi ja kõrgelt hinnatud Itaalia pastatooteid ning ka muud Itaalias purki-pudelisse pandut, et kodus ise Itaalia-mängu jätkata võiks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:56
Otsi:

Ava täpsem otsing