Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ugala alustab 'Kolme õega'
Lavastaja Peeter Tammearu juhtnööride järgi liigub laval ringi pea terve trupp, et otsida selles õnnest ja õnneihalusest kõnelevas draamas vastust igavesti saladuseks jäävale küsimusele: miks need naised siis ei sõida Moskvasse.
Tšehhovita teatris ilmselt läbi ei saa. Ikka ja jälle jõuab mõni tema legendaarsetest draamadest ühe või teise teatri lavale, nüüd on "Kolm õde" pärast paarikümneaastast pausi taas esietendumas Ugalas.
Vahepealsetesse aastatesse on Ugalas mahtunud Tšehhovi teised surematud draamad "Kirsiaed", "Onu Vanja" ja suisa kaks "Kajakat". Peale nende suvelavastus "Kolm klaasikest kirsiviina", mis sidus üheks kimbuks kokku valiku tema novelle. Lisaks neile veel kirjanikust endast kõnelev fantaasiamäng "Tšehhov Jaltas" ja tema loomingut tõlgendav "Jalta-mäng".
Eelmine "Kolm õde" oli Ugala laval lavakooli XIII lennu diplomilavastusena ning ühe meespeaosalise Veršininina tegi tollal lennu võrra vanema kolleegina kaasa nüüd lavastaja rolli võtnud Peeter Tammearu.
Peategelaste ehk kolme õena on seekord vaatajate ees Liina Olmaru, Triinu Meriste ja Kadri Lepp, kes kinnitavad oma kiindumust suurde kirjanikku ja rõõmu "Kolmes ões" mängida.
Triinu Meriste sõnul on tal näitlejana vedanud, sest käesolev on talle juba viies Tšehhovi-lavastus. Kusjuures esimeseks oli samuti lavakunstikooli, aga seekord XVI lennu diplomilavastuseks olnud "Kolm õde" viisteist aastat tagasi.
Triinu Meriste sõnul võlub teda kirjaniku loomingu juures, et sellest võib lõputult uusi väärtusi leida. Samuti tema võime kujutada oma näidendites tegelasi ja olukordi, mis peegeldavad elu ebatäiuslikkust. Ning alati on see inimsuhete kakofoonia toodud välja nagu möödaminnes ja varjatult.
Kadri Lepale puges Tšehhov nii sügavale hinge, et avas temas kui näitlejas midagi säärast, mida ta seni kogenudki polnud.
Liina Olmaru hinnangul on see lugu aga nagu muusikateos, kus teemad vormuvad, muutuvad heliks, siis jälle taanduvad, segunevad üksteisega. "Kokku on kõik väga valus ja kuidagi õrn, samas väga eluline, tänapäevane ja puudutav," kirjeldab ta.
Mängivad veel Aarne Soro, Carita Vaikjärv, Tarvo Vridolin, Indrek Sammul, Meelis Rämmeld, Tanel Ingi, Andres Tabun, Janek Vadi, Jaanus Kask, Arvo Raimo, Anne Valge, Merle Liinsoo, Kiiri Tamm ja teised.
Autor: Ülle Hallik