Euroopa rahandusjuhid vastasid majanduse väljakutsetele

13. september 2008, 19:29

Eile ja täna Nizzas kohtunud Euroopa Liidu
rahandusjuhid leppisid kokku põhimõtetes, mille abil edukalt juhtida Euroopat
läbi tänaste majandusraskuste.

Eestist osalesid aruteludes Eesti Panga president Andres Lipstok ja rahandusminister Ivari Padar. Kohtumisel tõdeti, et probleemid ja väljakutsed liikmesriikide majandustes on üldiselt sarnase iseloomuga, teatas rahandusministeerium.

“Meie kodused poliitikavalikud on olnud justkui Euroopa poliitika praktikum,” tõdeb rahandusminister Ivari Padar. “Nizzas leiti, et valikuid tänaste probleemide lahendamise ja homse majanduskasvu nimel on mitmeid. Esiteks struktuursed reformid ehk konkurentsitingimuste ühtlustamine ja inflatsiooni ohjeldamine, samuti paindlikkuse suurendamine tööjõuturul. Teiseks palgatõusu ohjamine, milleks Eesti avalik sektor on selgelt suuna võtnud. Kolmandaks rahanduslik usaldusväärsus kui kasvu eeldus, arvestades sellega, et eelarvepoliitilised sihid on täna erinevad kiire kasvu aastatega võrreldes.”

Euroopa rahandusjuhid tõdesid, et kuigi majanduskasvu aeglustumine on olnud märgatav, kaupade hinnatõus märkimisväärne ning raskused rahaturgudel pole järele andnud, siis selle taustal on Euroopa majandus jätkuvalt tugev. See osutab, et ühised poliitikad, näiteks stabiilsuse ja kasvu pakt ning euro on riike senisest paremini ette valmistanud rasketeks aegadeks.

„Usalduse hoidmine ja taastamine Euroopa finantssektoris on oluline kasvu eeldus, ning Euroopa Liidus juba eelmisel sügisel kokku lepitud tegevuskava on hakanud tootma esimesi tulemusi. Liikmesriikide koostöö tänaste piiriüleste finantsasutuste järelevalve vallas liigub selgelt edasi ning läbipaistvuse parandamiseks astutavad sammud toetavad Euroopa finantsturgude tulemuslikkust,” hindab Andres Lipstok. „Ometi on selge, et käimasolev finantsraputus on globaalse majanduse jahtumise aluspõhjus”.

Euroopa rahandusministrid pidasid aru ka käibemaksuerisuste mõttekuse ja mõju kohta. Kõlama jäid seisukohad, et see on liikmesriikide otsustuspädevuses, kuid selge mõjuga naabritele konkurentsi mõttes. „Eesti väljendas arvamust, et erisused põhjustavad halduskulusid ja ühtlane süsteem on pikemas perspektiivis eelistatavam korraldus. Alati tuleb hinnata, kas soodusmäära mõju jõuab lõpptarbijani,” ütleb rahandusminister Padar.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevussurutise leevendamiseks pandi Euroopa Investeerimispangale ülesandeks suurendada laenude kättesaadavust vastavatele ettevõtetele, suurendades selleks mõeldud raha hulka 15 miljardi euro võrra ehk 50%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. September 2008, 13:02
Otsi:

Ava täpsem otsing