Investorid näevad Eestit täiesti erinevalt

Eesti aktsiad on juba mõnda aega Morgan Stanley Capital International (MSCI) piiriturgude indeksis. Piiriturgudeks peetakse turge, mis veel päris arenevate turgude sekka ei kuulu. Citigroupi analüütikud vaatasid turud üle ja lahterdasid neid atraktiivsuse osas.

Atraktiivsust hinnatakse mitmete näitajate alusel, mis võivad kohati isegi imestama panna - tavainvestori otsuste tegemise aluseks olev info on nii erinev. Mõelge korraks, mille alusel teie teete otsuseid kas ja kuhu investeerida? Küll aga jälgivad fondid nende analüüside soovitusi.

Eestit nagu teisigi turge lahterdati viie suurema näitajagrupi alusel. Meil on suur probleem - kasv, õieti selle puudumine. Kuna Citigroup kasutab IMFi prognoose, on meil siin oodata halvenemist. IMF näeb veel selleks aastaks Eestile kolmeprotsendist majanduskasvu, mis tundub juba utoopiline. Väikest viisi negatiivne on ka börsil viimase kolme kuu jooksul toimunud aktsia hindade liikumise dünaamika. Ülejäänud näitajagrupid on meil positiivsed.

Suurim pluss on see, et meie aktsiad on väga madalalt (odavalt) hinnatud viimase nelja kvartali ettevõtete majandustulemuste alusel. Eesti aktsiate hinna-kasumi suhe on 8,6, võrreldes piiriturgude 14,2, arenevate turgude 12,4 ja kogu maailma 14,0ga. Mida väiksem näit, seda soodsamalt on aktsiad hinnatud. Hinna-raamatupidamisväärtuse näit on meie aktsiaturul 1,1, piiriturgudel 2,2, arenevatel turgudel 2,1 ja kogu maailmal 2,1. Sisuliselt on meie suurettevõtted hinnatud väga vähe kõrgemalt raamatupidamisväärtusest.

Vähene makromajanduslik risk on samuti plusspoolel. Viimasest kordades olulisem on meil madalaim võimalik poliitiline risk, mis investoritele meeldib.

Kui vaadata aktsiaturgu, siis sageli järjestatakse ettevõtted turuväärtuse alusel. Mida suurem turuväärtus, seda suurem on ettevõtte (aktsia) osakaal indeksis ning suurem ka tõenäosus, et investorid need aktsiad oma radariekraanilt avastavad. Sedasi on arvutatud suurem osa eri riikide levinumaid indekseid.

MSCI aga lähtub oma indeksiarvutustes rohkem suurte investorite huvist: kui suur on reaalselt nende aktsiate osa, kuhu saab investeerida, ehk vabades kätes olevate aktsiate turuväärtus. Traditsioonilisel meetodil on turuväärtuselt meil suurim head dividenditootlust pakkuv Eesti Telekom, mille aktsia on suhteliselt stabiilne olnud. Ettevõtte turuväärtus oli 1,35 miljardit dollarit. See peaks tavametoodika alusel olema indeksis suurima osakaaluga. Kuna aga näiteks TeliaSonera ja Eesti riik on kindlad ehk tuumikinvestorid ja nende aktsiapakke lihtsalt osta ei saa, on MSCI Eesti Telekomi osa vähendanud.

MSCI Eesti allindeksis on Eesti Telekomi osa 37 protsenti indeksis, palju väiksema turuväärtusega Tallink on aga suurema osakaaluga (48 protsenti), mis mõjutab rohkem investorite vaadet Eestile. Kolmandaks aktsiaks on Eesti indeksis Olympic EG. Kes järgivad indeksi koosseisu, siis nende jaoks tulebki siit piir, teisi Eesti ettevõtteid ei vaadatagi.

Millised piiriturud siis on atraktiivsed? Parimateks peetakse Rumeeniat ja Horvaatiat. Atraktiivne on ka Sloveenia, kus aktsiad on kallimad, kuid makrorisk väiksem. Bulgaaria on veidi vähem atraktiivne (makrorisk on kõrgem ning ka aktsiad ei ole nii soodsalt hinnatud). Atraktiivsed kohad on veel Mauritius ja Nigeeria. Väheatraktiivsed on Jordaania, Liibanon, Keenia ja Ukraina. Eesti ei paista silma ei viletsuse ega ka headusega.