Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksutõus näib eesmärk omaette
Töötajate ja tööandjate otsene maksukoormus tõuseb uuest aastast töötuskindlustusmaksu tõusuna. Milleks seda veel vaja oli?
Äripäeva toimetus on nördinud, et valitsus on läinud maksupoliitikaga suvalise lahmimise teed. Isegi protseduurireegleid rikkudes.
Valitsuse äkkotsus on sedavõrd kummalisem, et selle ja järgmise aasta eelarve aukude lappimiseks töötukassa raha ju kasutada ei saa, selle arvel kasvab juba niigi suur töötukassa reserv.
Töötukassa reservis seisab kolm miljardit krooni - olgu peale, paremate aegadega kogunes.
Ent kas nüüd, kui töötajad ja tööandjad piiravad järsult oma kulutusi ja loevad iga krooni, on õige neid maksutõusuga karistada? See ei ole üldse retooriline küsimus.
Praegu jääb maksumaksjale niisugune mulje. Valitsus on otsustanud tõsta gaasi- ja alkoholiaktsiisi ning käibemaksu (osale toodetest ja teenustest), külmutanud tulumaksumäära alandamise reformi, suurendanud riigilõive - ja lisas sellesse loetellu igaks juhuks ka töötuskindlustuse makse.
Töötajad ja tööandjad, kes lõppkokkuvõttes koguvad riigieelarvesse tulu, väärivad rohkem põhjendatud maksupoliitikat kui praegune.
Me ei ütle praegu ühtegi halba sõna töötukassa enda kohta, sest temast rulliti ju sõna otseses mõttes üle. Töötukassa nõukogu esimees ja ametiühingute liider Harri Taliga oli maksamäära tõstmisest üllatunud, ja ebameeldivalt.
Tema arvates oli see põhjendamatu samm, sest töötukassa reservidest piisaks senise maksumääraga edasiminekuks - aastateks.
Kummaline on valitsuse läbematus. Protseduurireeglite järgi peaks töötukassa nõukogu tegema ettepaneku töötuskindlustuse määrade kohta sotsiaalministrile. Aga küllap saab säherduse rikkumise seadustada tagantjärele.
Hea on see, et tööandjad ja ametiühingud on leidmas ühist keelt, halb, et kolmas pool - valitsus - ajab aga mingit oma asja.
Võib muidugi väita, et samasugused kõrgemad maksumäärad - üks protsent töötajale ja pool protsenti tööandjale - kehtisid ka paar aastat tagasi, ja ei juhtunud ka midagi.
Siis olid praegusega võrreldes buumiajad, kui ettevõtete käibed ja kasumid kiiresti kasvasid, samuti töötajate brutopalk. Praegu on samaväärset maksukoormust kanda palju raskem.
Mida valitsuselt ootaks, on tegelemine riigivalitsemiskulude kärpimisega sama radikaalselt kui maksude tõstmisega.
Autor: ÄP