Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üüratust rämpsukogusest vermiti miljonid

Kadri Paas 15. september 2008, 00:00

Rohelise keemiku Marek Strandbergi sõnul võiks sorteeritud ja taaskasutusse suunatavalt mis tahes materjalilt ligi 1500-2000 krooni tonni eest alati kätte saada.

Kui jäätmekäitleja sorteeritud ja kokku pressitud plastiku helvestaja juurde viib, maksab kauba tonn Strandbergi väitel umbes 2000-2500 krooni.

"Helvestatud plastiku hind on enam-vähem 5000 krooni tonn. Graanulite tootmiseks on vaja veidi keerukamaid seadmeid kui helvestamiseks, aga põhimõtteliselt on plastist võimalik toota mõlemat. Neil on lihtsalt erinevad ostjad," selgitab keemik.

Taaskasutusse paisatav paber ei ole samuti odav. Tselluloosimassi tonnihind küünib 7000-8000 kroonini.

"Oletame, et prügisorteerija võttis vastu 1000 tonni segajäätmeid. Mida taaskasutada ei õnnestu, tuleb prügimäele viia. Prügila omanik küsib teenuse eest umbes 500 krooni tonni eest. Kui mäe omanik ise sorteerib ja jäätmed enda mäkke viib, kaasnevad sellegagi mõningad kulud. Oletame, et 250 krooni läheb jäätmete käitlemiseks," arutleb Strandberg.

"Oletame, et sellest 1000 tonnist on 200 müüdavat kraami hinnaga 1500 krooni tonn. Sealt saaks sel juhul umbes 300 000 krooni. Ülejäänu ladustamise tõttu peaks prügimäe omanik kulutama 200 000 krooni (250 kr/t). Nii on selles isegi tulu näha, 100 000 krooni," jätkab ta.

"Juhul, kui seda teeb keegi kolmas isik, kel oma prügilat pole, oleks ettevõtmine 100 000 krooniga miinuses. Asi pöörduks kasumlikuks, kui kolmandik sodist oleks taaskasutusse müüdav. Rusikareegel on kogutava olmeprügi puhul selline, et umbes pool on ümbertöödeldav," lisab Strandberg.

Asjatundja väitel jääks prügikäitlejate äri miinusesse, kui vastuvõetud rämpsust saaks taaskasutada ainult viiendikku. Peaaegu nulli jääks ettevõtmine juhul, kui ümbertöötlemiseks müüdaks kolmandik sorteeritud sodist.

Kui taaskasutusse suunatakse pool või isegi rohkem jäätmeist, võivad sorteerijad arvestada juba kena plussiga.

Eestimaa Looduse Fondi tegevjuhi Jüri-Ott Salmi sõnul korjati kevadise suurpuhastuse käigus üle Eesti kokku 7059 tonni prügi.

Salm ütleb, et kolm suuremat prügi vastuvõtjat - Utileek OÜ, Utileek Lõuna OÜ ja Pärnumaal asuv Paikre OÜ - võtsid vastu vastavalt 2724, 2642 ja 536 tonni prügi.

Utileegile maksis riik Eestimaa Looduse Fondi kaudu prügi vastuvõtmise eest 1,28 miljonit, Utileek Lõunale 1,3 miljonit ja Paikre prügilale 406 000 krooni, kokku maksti 2,986 miljonit krooni.

Salmi sõnul peaks ootama septembri lõpuni, et saada kolmelt suuremalt prügi vastuvõtjalt teada, kui palju sodi suudeti taaskasutusse paisata.

Paraku ei ole ka siis lootust saada täit selgust, millises suhtes erinevaid taaskasutatavaid materjale segasodist välja sorteeriti, sest Salmi sõnul ei peagi prügi vastuvõtjad riigile seda raporteerima. Riigile on vaja teada saada vaid üldine, taaskasutusse ja ümbertöötlemiseks läinud materjali hulk.

Utileek OÜ arendusjuht Märt Hohensee ütleb prügi koostise kohta, et palju on mineraalseid jäätmeid. "Plastik on erikaalult kerge, kuid visuaalselt tundub teda palju olevat. Põhimaterjalid, mida on mõtet või vaja eraldada, on plastid, klaas, metall, inertsed materjalid, paber ja kartong, ohtlikud jäätmed, elektroonika, rehvid, puit," loetleb Hohensee.

Asjatundja väitel on Eesti turg taaskasutamiskõlbliku materjali jaoks liiga pisike, et tööstuslikku tarbimist üldse tekkidagi saaks.

"Paber ja kartong, plastid, klaasina kasutatav klaas, metallid lähevad pea erandita Eestist välja. Paberit-kartongi saadame vahel isegi Indiasse, Taisse, Hiinasse, Indoneesiasse, ka Euroopa tehastele. Plastik läheb peamiselt Euroopa turule, kust osaliselt rändab järeltöödelduna edasi ka Aasiasse. Klaasi saadame peamiselt veini tootvatesse maadesse. Kummi ostavad sakslased. Metall läheb Euroopa ja Aasia sulatusahjudesse ja hiljem müüakse see Eestisse tagasi näiteks ehitusarmatuuridena," teab Hohensee. Müügihindu puudutavale küsimusele ta vastata ei soovi.

OÜ Paikre keskkonnaspetsialist Katri Sutt ütleb, et nemad võtsid vastu 623,32 tonni jäätmeid, millest sorteerimisjaama läks 175,53 ja prügilasse 447,79 tonni prügi.

"Prügilasse vastuvõetud jäätmetest sorteeriti välja klaaspakendit, plasti, metalli, mineraalseid jäätmeid, aknaklaasi. Samuti autorehve ja ohtlikke jäätmeid. Sorteerimisjaamas vastuvõetud jäätmetest enamiku moodustas segapakend, mis sorteerimisliinil liigiti lahku sorteeriti," meenutab Sutt.

Sorteerimisjaama jäätmeist oli taaskasutuskõlblik ligikaudu 23%. "Prügilas vastuvõetud jäätmetest suunati taaskasutusse kõigest 10%," lisab Sutt.

Ka Paikre esindaja ei nimeta ühegi materjali kilo- või tonnihinda. Et ettevõte suutis taaskasutusse paisata kõigest 85 tonni jäätmeid, siis on sellelt ka nende pluss pisike - vaid ligikaudu 35 425 krooni.

Utileek Lõuna OÜ tegevjuht Mart Kuus ütleb, et praeguseks on sorteeritud umbes 40% jäätmetest. "Esialgu lootsime lõpetada septembris, kuid kahjuks pole sorteerimine nii kiiresti kulgenud," nendib Kuus.

Ta ei ütle, kellele nad taaskasutamiskõlblikke jäätmeid müüvad.

"Nõudlus ümbertöödeldavatele materjalide järele on nii Eestis, Euroopas kui ka Aasia turgudel. Puit läheb hakkeks, klaas ümbertöötlemiseks, plastik granuleeritakse või põletatakse ja metall sulatatakse," nimetab ta.

Numbritest Kuus ei räägi. Mees ütleb naeratades, et ümbertöötlemiseks sobivate jäätmete hinnad on ärisaladus.

Strandbergi arvestusi järgides võiks jäätmekäitleja vastuvõetud ja sorteeritud rämpsult teenida ligi 2 miljonit krooni.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek nimetab taaskasutatavate materjalide hindu, mis rahvasaadik Marek Strandbergi numbritest erinevad kordades.

"Strandberg on varem ise edukalt ettevõtluses osalenud - palju edu talle taas ka jäätmeärisse sisenemisel -, igaks juhuks võiks suuremate riskide võtmisel lasta äriplaani siiski kõrvalisel nõustajal veel hinnata, sest selles tundub olevat mõnevõrra roosasid ootusi," lajatab Eek.

Tema sõnul on raske aru saada, mille alusel keemik taaskasutatavate materjalide hindu on pakkunud.

"Eesti oludes, kus suurim vanapaberi-kartongi käitleja on Leedu ettevõte Klaipedas Kartonas, on kõrgeim vanapaberi tonnihind umbes 1500 kr. Eestis maksab puhta, pressitud kartongi tonn 800 krooni ja paber kuni 400 krooni," lisab Eek muiates.

Eegi teada maksab metallpakend samuti kuni 1500 kr/t. "Alumiinium kuni 12 000 kr/t. Aga seda on jäätmetes ka väga vähe. Rohelise klaaspakendi murru eest saab ligikaudu 2000 kr/t ja kirka ning pruuni klaasi eest kuni 4000 kr/t. Aga sordi seegi välja!" arutleb Eek.

Eegi väitel on varasem Tallinna jäätmesorteerimistehase ja praegune Narva sortimistehase praktika näidanud, et ainult 250kroonise tonnihinnaga rämpsu naljalt ei sorteeri.

"Narva sortimistehase segajäätmete vastuvõtuhind on 1280 kr/t, ladestamise hind on 650 kr/t. Seega on suuresti riigi toetusel rajatud sortimistehases ikkagi otseselt sortimise hind eraldi võttes umbes 650 kr/t. Tallinna sortimistehases oli see küll väga suure mahu tõttu märksa madalam," lisab Eek.

Kõige kallim plast on asjatundja väitel PET (umbes 4000 kr/t), millest tehakse joogipudeleid, vaipu ja toidupakke.

"Samas mõne teise plasti liigi eest saab heal juhul 500 kr/t. Paljusid ei võeta aga seni ringlussevõtuks üldse vastu," märgib spetsialist.

Eegi sõnul tuleb rõhutada, et nimetatud hindu saab suhteliselt puhta materjali eest.

Riigimetsa Majandamise Keskusel kulus 3 miljonit, keskkonnaministeeriumil 2 miljonit, Keskkonnainvesteeringute Keskusel 3,3 miljonit ja riigikantseleil 200 000 krooni. Kohaliku omaalgatuse programmist saadi 75 000 krooni. Erinevad toetajad ja maaomanikud andsid kokku 1,2 miljonit krooni. Kokku niisiis 9,8 miljonit krooni. Tallinna ja Tartu linn arveldasid prügikäitlejate ja transpordifirmadega otse. Lisaks vabatahtlike töö, organisatsioonide kulud, reklaamipinnad, mille eest arveid ei esitatud. Ministeeriumidest tasus enda haldusalas olevatelt maadelt prügi koristamise eest kaitseministeerium 30 000 krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:43
Otsi:

Ava täpsem otsing