Fannie ja Freddie päästmine

Robert J. Shiller 16. september 2008, 00:00

Hiiglaslike hüpoteekpankade Fannie Mae ja Freddie Maci enda kontrolli alla võtmine USA valitsuse poolt kujutab endast tohutut päästeoperatsiooni nende asutuste kreeditoridele, kelle kaotused on kinnisvarahindade jätkuva langemise käigus suureks paisunud. Nüüd, mil valitsus garanteerib täielikult Fannie ja Freddie võlad, peavad Ameerika maksumaksjad tasuma kõige eest, mida ei kata nende kreeditoride ebapiisav kapital.

Milleks selline päästeaktsioon maailma kõige kapitalistlikumaks tunnistatud riigis? Kas auväärsed kapitalistlikud põhimõtted tähendavad, et kõik, kes uskusid kinnisvaramulli ja investeerisid Fannie's ja Freddie's, peavad neid kahjusid aktsepteerima? Kas on õiglane, et maksumaksjad peavad nende vigade eest maksma?

Pole selge, kas päästeoperatsioon tegelikult USA maksumaksjatele mingeid netokulusid kaasa toob, kuna see võib ära hoida edasised süsteemsed mõjud, mis finantssektori ja koos sellega maailmamajanduse langusesse viivad. See, et raske on kindlaks määrata süsteemsete mõjude suurust, ei tähenda, et need ei oleks reaalsed.

Fannie ja Freddie välja antud võlakirjade kohta usuti laialdaselt, et neil on enesestmõistetav USA valitsuse garantii. Isegi kuigi ametlikku garantiid ei olnud, võiks USA valitsuse appi tormamata jätmine hävitada usu riigi võlakirjadesse ja sellega seoses ka teistesse finantsvõlakohustustesse.

Probleemid ulatuvad USA majandusest tunduvalt kaugemale. Maailmamajandust on viimastel aastatel juhtinud märkimisväärsed spekulatiivsed varabuumid ja -krahhid, mis tõstatab küsimusi usaldusest ja ka õiglusest. Sarnased kinnisvarabuumid paljudes teistes riikides on praeguseks lõppemas ja võivad silmitsi seista vaevade ja moraalsete dilemmadega, mida USA majandus praegu kogeb.

Kas me saame tegelikult öelda, et Fannie ja Freddie võlakirjadesse investeerijad peavad kannatama ükskõik milliste kahjude täielikke tagajärgi? Kuidas see saab õiglane olla?

Maailm on avastamas kapitalismi ja selle võimu muuta majandust. Kuid kapitalism toetub heausksusele. Ebaõiglase kohtlemise tajumine võib olla tappev majanduskasvule, kuna inimesed kaotavad usu ettevõtetesse ja seega on vähem valmis pakkuma neile hinnalist kapitali ja tööjõudu. Kas selline tulemus on moraalselt päästeoperatsioonist kõrgemal?

Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:43
Otsi:

Ava täpsem otsing