Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Inimene hakkas tööriistu kasutama tänu ainuomasele DNA-järjestusele?

16. september 2008, 09:04

Inimese DNA-järjestus, mis oluliselt erineb
nii primaatide kui teiste kuival maal elavate selgroogsete vastavast DNAst,
kontrollib organismi arengu käigus tundmatute geenide avaldumist käes.

Viimasel aastakümnel on inimkonnale teatavaks saanud hulga organismide täielikud DNA järjestused, kirjutas Eesti Geenikeskus ajakirja Science vahendusel. Probleemide hulgas, millele DNA-järjestuste analüüsimine vastuse võib anda, on kahtlemata üks huvitavamaid küsimus sellest, millised muutused inimese DNAs on meid teinud teistsugusteks meie evolutsioonilistest lähisugulastest – inimahvidest.

Selle ülesande lahendamisel ei pöörata tähelepanu sugugi mitte ainult geenidele, olulised on kindlasti ka sellised järjestused, mille alusel valke ei sünteesita. Sellist DNA-d on varem nimetatud ka rämps-DNAks, kuid ajapikku on saanud üha selgemaks, et märkimisväärne osa sellest mängib olulist rolli geenide õigeaegsel sisselülitamisel. Imetajates on leitud umbes 200 000 sellist järjestust, tuhatkond neist leidub vaid inimesel.

USA Yale’i ülikooli geneetik James Noonan kolleegidega uurisid mittekodeerivat DNA järjestust nimega HACSN1, kus inimesel on toimunud kõige suurem hulk muutusi 6 miljoni aasta jooksul, mis lahutab meid ühisest eellasest šimpansiga.

Teadlased uurisid, millal ning millistes kudedes – kui üldse - suudab see järjestus sisse lülitada kontrollgeeni avaldumise. Võrdlevalt uuriti šimpansi ja reesusmakaagi vastavat järjestust. Selgus, et inimese HACSN1 kontrollib geeni või mitmete geenide sisselülitamist randme ja pöidla piirkonnas. Šimpansi ja reesusmakaagi vastavatel järjestustel (mis on omavahel hästi sarnased ning samasugused ka näiteks hiirel, koeral ja kanal) see võime puudub.

Millised on geenid, mille avaldumist inimspetsiifiline DNA reguleerib, jääb uurijatele lähitulevikus selgitada. Antud avastus annab aga võimaluse põnevaks hüpoteesiks, et need geenid on seotud tööriistade käsitsemist võimaldavate muutustega käe anatoomias.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. September 2008, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing