Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Euroopa Keskpank peaks hakkama intressimäärasid langetama?

Mariliis Pinn 16. september 2008, 00:30

Nädalavahetuse dramaatilised sündmused Wall
Streetil tõid eile suure verelaskmise maailma börsidel – eriti tulipunased
kukkujad olid finantssektori firmade aktsiad.

See oli uus kinnitus, et USAst enam kui aastapäevad tagasi alanud finantsturgude kriis ei ole veel kaugeltki möödas ning enne kui paremaks hakkab minema, võib minna veel palju hullemaks. Ka Euroopas.

Jälle osteti kulda, dollar nõrgenes ja turud tegid panuseid, et täna intresse arutav USA keskpank võib otsustada uue kärpe kasuks.

Veresauna vallandas USA suuruselt neljanda investeerimispanga Lehman Brothers päästeplaani ebaõnnestumine, mille üle käisid kogu nädalavahetuse pingelised läbirääkimised.

Võimalikud investorid kaotasid huvi, kui USA valitsus jäi kindlaks, et maksumaksja raha mängu ei panda. Leiti, et Lehman Brothers ei kujuta endast riski finantssüsteemi stabiilsusele ja peab omal käel hakkama saama.

Pöördelised ajad finantssüsteemi ajaloos

Vaid nädal tagasi võttis USA valitsus kontrolli alla hüpoteeklaenuhiiud Fannie Mae ja Freddie Maci ning kevadel toetas riik 29 miljardi dollariga investeerimispanga Bear Stearns päästmist.

Lehmanist sai aga veelahe – esimene suur ja tuntud nimega pank, mille finantskriis ohvriks nõudis. Eile palus Lehman kohtult pankrotikaitset.

Teine suur ja tuntud investeerimispank Merrill Lynch leidis pühapäeval tormivarju Bank of America hõlmas, lastes end 50 miljardi dollari eest üle võtta.

Nii on viiest suurest investeerimispangast turule jäänud veel vaid Goldman Sachs ja Morgan Stanley.

Lisaks asutasid maailma kümme suurimat panka eesotsas Citigroupi ja Bank of New Yorkiga 70 miljardi dollari suuruse ühisfondi, millest vajadusel nõrgimaid toetada.

USA keskpank teatas, et lihtsustab ajutiselt laenuandmise reegleid, et Lehmani pankroti tagajärgi leevendada. Teised maailma keskpangad toetasid eile turule laenuraha lisades.

“Me oleme tunnistajaks pöördehetkele kaasaegse finantssüsteemi ajaloos – kolm suurt tegijat on juba lavalt lahkunud. Eelolevad päevad ja nädalad on maailmamajanduse väljavaadetele määrava tähtsusega,” ütles agentuurile Reuters Unicredit panga peaökonomist Marco Annunziata.

USA majanduse väljavaated on kehvad

Endine USA keskpanga juht Alan Greenspan usub, et see ei ole veel lõpp. “Me näeme veel mitme suure finantsasutuse pankrotti,” ütles ta pühapäeval telekanali ABC eetris. “Kõigil muutustel on võitjad ja kaotajad,” jätkas ta.

Ja kannatab ka majandus. “Ma ei usu, et kui meil on selline vaid-üks-kord-sajandis tüüpi finantskriis, et see siis reaalmajanduse kogu maailmas puutumata jätaks,” ütles Greenspan. Tõenäosus, et USA majandus langusest pääseb, on tema arvates alla 50 protsendi.

Stockholmi börsil olid eile SEB ja Swedbank suuremate kukkujate seas, ehkki USA riskantsete kinnisvaralaenudega on Rootsi pankadel vähe pistmist. Küll aga on näiteks SEB-l 610 miljoni Rootsi krooni eest Lehmaniga seotud nõudeid.

Euroopas on panku küll, mis ka hüpoteeklaenudega hädas on. Šveitsi UBS, mis on maha kandnud juba 43 miljardit dollarit, kukkus eile börsil ligi 15 protsenti, Briti suurim hüpoteeklaenupank HBOS oli kauplemispäeva sees enam kui 30 protsenti miinuses.

Kasvanud ebakindlus ja süvenev laenukriis on kõigile halb. Turgudel arvestati eile juba kasvanud tõenäosusega, et ka Euroopa Keskpangal tuleb peagi laenuintresse langetada.

USA finantskriis kergitab laenu hinda ka Eesti pankades

USA investeerimispankade raskused mõjutavad analüütikute hinnangul Eesti inimesi ennekõike seetõttu, et laene väljastatakse vähem ja laenuraha läheb kallimaks.

Danske Marketsi Balti ja Vene müügiosakonna juht Howard Wilkinson märkis, et nädalavahetuste sündmuste tõttu USAs langesid eile järsult nii pankade aktsiad kui ka võlakirjad, sealhulgas Danske Banki omad.

Võlakirjade kukkumine teeb Wilkinsoni sõnul pankade jaoks raha laenamise turult veelgi raskemaks ja ka kallimaks, sest pangad isegi väljastavad tavapärase finantseerimise käigus 2–5aastaseid võlakirju. “See aga tähendab seda, et laenuraha läheb panga klientide jaoks kallimaks, sealhulgas Eestis,” nentis Wilkinson.

“Lühiajaliselt on likviidsuse puudus see, mis tapab pangad,” ütles Wilkinson, lisades, et seepärast on pankadevahelise laenuraha olukorra paranemine järgmistel päevadel väga oluline, ja ka keskpangad püüavad kindlasti väga aktiivselt aidata olukorrast välja tulla.

“Ootame, et laenamise kasv aeglustub seonduvalt sellega, et Euroopa riikide majandused halvenevad, aktsiate hinnad langevad ja pangad muutuvad üha ettevaatlikumaks laenu rahastamisel,” rääkis Wilkinson.

Investorite huvi Balti turu vastu väheneb veelgi

Wilkinsoni hinnangul ei aitaks ka ilmselt suurem kapitaliseeritus pankadel enam laene anda, sest praegused majanduskeskkonnad soosivad usalduse kadumist. Kas suurem kapitalihulk aitaks tugevdada pankade bilanssi, see ilmselt oleneks Wilkinsoni sõnul juba igast üksikust juhtumist.

Hansa Investeerimisfondide strateeg Pertti Rahnel möönis, et Lehman Brothersi pankrotist päästmise aktsioon avaldab Eestile mõju peaasjalikult kõrgete laenuintresside püsimise kaudu. Samuti pole üldise närvilise õhkkonna tõttu oodata investorite huvi kiiret taastumist väiksemate ja vähem likviidsete aktsiaturgude vastu, nagu Balti riikide omad seda on.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnud ei ole aga õige rebida üksikuid sündmusi välja laiemast kontekstist.

Tema hinnangul on Lehmani juhtum osa laiemast globaalsest krediidikriisist, mis iseenesest juba on siinseid inimesi laenamisstandardite karmistumise kaudu mõjutanud.

“Mida vähem on globaalses finantssüsteemis usaldust, seda karmimad on laenamisstandardid ja kõrgemad intressimäärad,” selgitas Koppel.

Euroopa Keskpangalt oodatakse sekkumist

Koppeli sõnade kohaselt on Eesti puhul momendil keeruline rääkida mingitest roosadest või pehmetest stsenaariumidest, sest pole selge, millal globaalne krediidikriis lõppeb.

Tema hinnangul sõltub Eesti jaoks olukorra soodne lahenemine pigem Euroopa Keskpanga tegevusest. Praegu on Koppeli sõnul Euroopa majanduse tervis selline, et vajaks suhteliselt kiiresti intressimäärade alandamise kaudu turgutamist. Sest nafta hinna jõuline kukkumine, majanduse langemine, baasinflatsiooni 1,7protsendine tase ei kipu õigustama võtmeintressimäära 4,25 protsendi juures. “Kui meie partnerite majandused Euroopast kosuvad, oleks sellest kasu ka meil,” uskus Koppel.

Otsest mõju Eestile ja siinsetele ettevõtetele on LHV analüütiku Madis Toomsalu hinnangul raske välja tuua. Küll aga ütles temagi, et pigem on olemas kaudne seos globaalse riskikartlikkuse suurenemise ja raha hinna kallinemise vahel.

Toomsalu rääkis, et investorite turvalise pelgupaiga otsingul kannatavad eelkõige arenevad regioonid ja riskantsemad varaklassid. “Likviidsuse vähenemine kogu maailmas on praeguseks tõsiasi ning sellest ei pääse ka Eesti, riski alla võivad sattuda kapitalimahukad projektid,” ütles Toomsalu. Ta kinnitas, et LHV-le Lehman Brothersiga seotu mõju ei avalda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. September 2008, 20:38
Otsi:

Ava täpsem otsing