Sooja hind on maja nägu

Siim Sultson 17. september 2008, 00:00

"Eesti jaoks on arvestatavad alternatiivid soojuspumbad ja kohalikust loodusest tulev materjal," osutas ASi Teploimport juht Elvar Alasi lahendustele, kui kütus kallineb nii oma katlamaja kui ka kaugkütte kasutajatele.

Halupuu muudab pelletist kallimaks selle töömahukus. Liiatigi pole mitteautomaatne katel kortermajas mõeldav. Samas kalli voolu peal töötav soojuspump 1 elektri kilovatt-tunni vastu 2-3 kilovatt-tundi soojust.

Seega olemasoleva kütteviisi kombineerimine soojuspumbaga aitaks tema seletusel säästa küttekulusid. Öisel ajal süsteemitemperatuuri automaatne alandamine ja radiaatorite varustatus termostaatventiilidega on vältimatu.

Küttemaailm OÜ juhatuse esimees Frank Õim pidas oluliseks ka keskküttesüsteemi tasakaalustamist, et jagada katlast või kaugküttevõrgust tulev soojus maja peale tõhusalt.

Kui kortermaja puhul tähendab see terve reguleerimisventiilide võrgustiku rajamist, siis eramus piisab ühe katlast väljuva kütteringi ulatuses kõigi radiaatorite järjest koomale keeramisest alates viimasest.

Kortermajas on abiks ka kütte ruutmeetri alusel arvestamise asendamine iga korteri arvesti põhiseks. Nii jäävad ära juhud, kus reisile läinud korteriomaniku akna lahtijäämist peavad maksma kinni ülejäänud majaelanikud.

Energiakonsultatsioonide firma AF-Estivo AS vanemkonsultant Eimar Jõgisu sõnul tuleb teha vanemale majale ka lisasoojustus. Tasuvuse kiiruse ulatuses tuleks alustada katusest, siis võtta ette otsaseinad, siis akendega fassaadid ja alles siis vundament või keldrilagi. Õim omalt poolt leiab, et kui maja lisasoojustamine võib keskeltläbi tasuvaks muutuda alles 30 aasta pärast, siis küttesüsteemi korrastamine võib mõju anda juba kuue-seitsme aastaga.

"Selliste meetmete rakendamisel saab hoone küttekulu vähendada 200-250 kWh/m2 pealt aastas ligi 100 kWh/m2 peale aastas," osutas Õim käegakatsutavale tulemusele. Samas eeldab see hoone ventilatsioonisüsteemi korrastamist.

Lisaks Alasi mainitud soojuspumpadele soovitab ta ka päikesepaneele ning soojustagastuse kasutamist ventilatsiooni ja kanalisatsiooni baasil. Eriti käib see kaugküttega kortermajade kohta.

Alasi tõdemusel on mõttetu unistada korterelamu lahutamisest kaugküttest. Oma katlamaja ehitamine muudab ülikallid tööd tasuvaks alles väga pikkade aastate pärast.

Kui Õim soovitab sellistes kortermajades küttekulude langetamiseks just tarbevee soojendamisel kasutada soojuspumpasid, siis Jõgisu panustaks elektriboileritele.

Samas viimase hinnangul oleks enne igasuguseid muudatusi kasulik teha energiaaudit. Siis saab hoone tegelikust olukorrast tõesema pildi. Liiatigi on selle baasil saadav energiamärgis niikuinii vajalik alates järgmise aasta juunist, muidu on elamispinda võõrandada võimatu.

Küttekulu vähendamine 250 kWh/m2 pealt 100 kWh/m2 peale on täiesti mõeldav. Kuid seda vaid kolme meetme baasil: küttesüsteemi renoveerimine, ventilatsiooni korrastamine, välispiirde soojustuse koos akendega uuendamine.

Austrias on korrustega passiivmajal saavutatud aastaseks küttekuluks isegi 15 kWh/m2.

Samas meie oludes ei ole nii madal tulemus saavutatav. Pealegi oleks siis seina paksus 300-400 millimeetrit, seega jääksid aknad auku ja ruumid hämaraks.

Kuid siin saadaolevate materjalidega on 100 kWh/m2 kohta saavutatav. Soomes näiteks on isegi 80 kWh/m2 saadud. Kuid siis näiteks Kesk-Soomes kasutatakse majadel kahekordseid pakettaknaid ehk nelja klaasi.

Meil näiteks valdavalt klaasseintega büroomajadel on küttekulu aastas ikkagi 250 kWh/m2.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:43
Otsi:

Ava täpsem otsing