Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Direktoriks kasvanud

    "Räägitakse, et kui mult väikesena küsiti, kelleks ma tahan saada, olin vastanud, et direktoriks," naerab praegu tegevdirektori ametis olev Nuudi.
    Kas mäletate, kelleks poisina saada tahtsite?
    Perekonnas räägitakse, et kui mult väikese poisina küsiti, kelleks tahan saada, olin vastanud, et direktoriks. Meie tänaval, paar maja edasi, elas direktor, kes sõitis uhke autoga, ilmselt seetõttu.
    Teie esimene töökoht?
    1973. aastal oli Tallinna linnavalituses kapitaalehituse osakond, mis tegeles ehituse järelevalvega. Sinna läksin tööle ökonomistina.
    Tallinnasse tuli olümpiaregatt, mil hakati tohutult ehitama ja loodeti kogu Tallinn uueks muuta, nii hästi ei läinud, aga palju asju tehti ära. Teekond linnavalituses kestis 1980. aastani.
    Hiljem sain aselinnapeaks, tegelesin kommunaalmajanduse, transpordi ja keskkonnakaitsega. See oli periood, mil õppisin tundma linna tuiksooni: transporti, vett ja kanalisatsiooni. Kui nendega oled tegelenud, tunned suurte juhtimissüsteemide juhtimisega seotud probleeme. Kui paned ühe tänava kinni, on ka teised umbes. Nägin, kuidas väikesed vead võivad tekitada suuri.
    Kas edasi tuli keskkonnaministri töö?
    Olen tööle sattunud n-ö palavatesse kohtadesse. Keskkonnaministriks olemise ajal tuli metsamajanduse ja looduskaitsesüsteem ümber formeerida keskkonnaministeeriumiks. See oli üleminekuperiood, mil oli juba teada, et Eesti elu hakkab muutuma. Palju tehti koostööd Põhja- ja Baltimaadega. Oli fosforiidiaeg, kinni pandi tselluloositehas Tallinnas ja Maardu fosforiidikombinaat.
    Oli huvitav, valmistasime ette looduskaitseseaduse, esimest korda hakati mõtlema looduskeskkonnale ressursside kaudu, tööstusele pandi saastemaksud jne.
    Kuidas Pauligisse sattusite?
    Pärtel Paulig otsis 1991. aastal võimalust Eestisse tagasi tulla. Välisinvesteeringud olid siis uudsed, väliskontsernidega suhtlemiseks polnud oskusi, see toimus vaevaliselt.
    Pärtel Paulig küsis tuttavalt, kas see tunneb Eestis mõnda inimest, kes oskaks anda head nõu. Tuttav soovitas mind.
    Kohvi- ja maitseainetööstuse vastu peaks olema igas riigis suur huvi, see liigub ainult tõusuteed. Vanasti olid kohv ja maitseained päris valuutaallikaks. Ütlesin, et loomulikult ma võin nõu anda.
    Kui 1992. aastal küsis härra Paulig, kas ma tahaksin Pauligi nõukogusse tulla, vastasin, et olen hea meelega nõus tegevdirektoriks tulema.
    Mis algusaastail Pauligis praegusega võrreldes teisiti oli?
    See on nagu öö ja päev. Näiteks oli Saue linnas vesi ja elekter ühe toite peal. Sel ajal tuli mõelda, et infrastruktuur töötaks, et saaks tööd teha, nüüd töötatakse sellega, kuidas paremini turustada.
    Millisena Te maitseaine- ja kohviturgu tulevikus näete?
    Maitseainete hinnad on tõusnud, kuna need tulevad ekvatoriaalsetelt aladelt ja Aasiast. Levivad vastutustundlikel põhimõtetel tegutsevad ettevõtted, ka meie oleme nendega seotud, see toob kaasa hinnatõusu. Kui kasutada kvaliteetset maitseainet, pole seda vaja kasutada nii palju kui mittekvaliteetset. Meie ülesanne on olnud kasvatada endale turgu, 15 aastat tagasi kasutati soola ja pipart, nüüd on üle 100 erineva maitseainesegu. On tore, et inimesed on hakanud toidule ja tervislikule toitumisele rohkem mõtlema, selles suhtes on Eesti tohutult arenenud. Võime arvata ennast Euroopa keskmiste hulka.
    Sama on toimunud kohvi puhul. Soomlased on maailmarekordiomanikud, tarbides kümme ja pool kilo kohvi aastas, eestlane joob neli ja pool kilo, Euroopa keskmine on viie kilo ringis.
    Kui vaadata Pauligit, on meie turud erinevates arengustaadiumites. Kui Põhjamaad on stabiilsed ja Baltimaades on väike kasv siis Ukraina ja Kasahstan on päris algastmel. Nii ei hakka igav, on võimalus kaasa mängida erinevatel malelaudadel.
    Millistest omadustest Teil juhtimises enim kasu on olnud?
    Rahulikkusest ja diplomaatilisusest, oskusest teisi inimesi kuulata ning nende omi mõtteid õigetele radadele juhtides kompromisse saavutada ja õigeid meeskondi luua.
    Milliseid printsiipe juhtimisel jälgite?
    Kõige tähtsam on, et meeskond peab olema avatud ja aus, kui midagi on kokku lepitud, viiakse see ka ellu.
    Tenniseväljakul kohtusin Tiiduga juba noorena, aga kuna töötame mõlemad nüüd rahvusvahelises firmas, oleme palju ka tööteemadel rääkinud.
    Tiit on sihikindel ja töökas, ta liigub süsteemselt püstitatud eesmärkide suunas.
    Tiidu väärtus seisneb uute asjade käivitamises. Üleminekuajal tegi ta olümpialiikumisele õlga alla pannes ära raske töö, temas oli sütitavat entusiasmi, mis aitas leida sponsoreid.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.