Väikesed kukuvad tihemini võlalõksu

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 17. september 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikesed kukuvad tihemini võlalõksu
Statistika põhjal on ebasoodne konjunktuur kõige rohkem mõjutanud vähema kui kümne töötajaga ettevõtteid - võlaprobleemidega väikefirmade arv kasvas tänavu esimesel poolaastal võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga 116%. Kõige kindlamini tunnevad ennast 250 ja enama töötajaga suurettevõtted, mis on võrreldes eelmise aastaga suutnud maksehäireid hoopis vähendada.
"See on hea signaal, et arvukad töökohad on ettevõtetes, mis on stabiilsuse säilitanud," ütles Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger. "Näeme, et turg jääb väiksemaks ja väiksemad kukuvad välja. Mure on, et ei tekiks doominoefekti, kus üks klots lükkaks kogu rea kummuli," lisas Jäger.
Majandussektoriti on maksehäiretega ettevõtete arv aastaga enim kasvanud ehituses, kus kasv oli 72%, maksuvõlglaste arv on aastaga ehituses kasvanud 89%.
"On läinud päris palju hullemaks," kommenteeris firmade maksekäitumist Multivara Transport OÜ juhiabi Mare Leipsig. "Meil kehtib uus kord: anname krediiti ainult lepingulistele klientidele, teistele on kõigile 100% ettemaks," selgitas operaatoritega ehitusmasinate rentimisele spetsialiseerunud ettevõte juhiabi Leipsig.
"Olukord on hirmuäratav. Firmadel, kel seni pole olnud probleeme arvete tasumisega, on sadu tuhandeid kroone maksuvõlgu. Peame võtma karmima hoiaku, sest ka meie võlgnike arv on kasvanud kolossaalselt. Esimesena saavad löögi buumi ajal loodud vähetuntud firmad," lisas Leipsig.
"Ega hästi ei lähe. Turistide arv kasvanud ei ole, samas on kulutused kasvanud ja pakkumist on juurde tulnud ja seega on hotellide täituvus langenud," kommenteeris Eesti Hotellida ja Restoranide liidu tegevdirektor Donald Visnapuu sektoris tegutsejate majanduslikku olukorda.
"Selge on, et suurtel hotellidel on ketid taga. Neil reservid ja võimalus mujalt teenitud tuludega auke lappida," ütles Visnapuu. "Eesti pisikestel hotellidel ja turismitaludel on raskem. Tihti on neil laenud kaelas ja pankadest on nüüd raske kas või käibekrediiti saada."
Maksehäireregistri statistika andmetel ulatus kõigi umbes 52 000 aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete maksehäirete summa selle aasta esimesel poolel 1,4 miljardi kroonini ja kasvas võrreldes mullu sama ajaga 285% võrra.
Maakonniti on maksehäiretega ettevõtete arv suurenenud enim Pärnumaal, Tartumaal ja Harjumaal, probleemid on väiksemad Jõgeva maakonnas ja Hiiumaal.
"Maksehäireid on rohkem seal, kus oli ülitormiline areng ja nüüd on tagasilöögid. Maksuvõlglaste osas on põhimõtteliselt pilt sama, maksuvõlglaste arv on kasvanud 71%," ütles Jäger. Kõige rohkem on maksuvõlglasi juurde tulnud Põlva (127%) ja Lääne-Viru maakonnas (97%). Samas Hiiumaal ja Võrumaal maksuvõlglaste arv ei muutunud.
Hetkel kuum