Ameerika vajab veel vähemalt triljon dollarit

18. september 2008, 15:39

Harvardi ülikooli majandusprofessori ja
endise IMFi peaökonoomi Kenneth Rogoffi hinnangul vajavad Ameerika Ühendriigid
kuni kaks triljonit dollarit, et aidata finantskriisi tõttu hätta sattunud
finantsasutusi, kirjutab Financial Times.

USA dollar on viimastel kuudel olnud erakordsemalt immuunne vaid-üks-kord-elus tüüpi finantskriisi suhtes, kirjutab Rogoff artiklis. Kui USA oleks areneva turuga riik, siis tema valuutakurss oleks loodis ja riigivõla intressimäärad kasvaks järsult. Vastupidi, dollar on tegelikult tasapisi tugevnenud, kui samal ajal kolmekuulise USA riigikassa võlatähe intressimäärad on saavutanud 54-aasta madalaima tase. Jääb mulje, et mida rohkem USA segadust tekitab, seda enam maailm armastab teda.

Kuid kas see erakordne usaldusemandaat dollarile jääb kestma? Võib-olla, aga investorid astuvad sammu tagasi ja näevad, et sügavad haavad on tekkinud Ameerika lipulaeva, finantssektorisse. Samuti on haavatud avaliku ja privaatsektori massiline laenamise vajadus ning ebakindlust valmistavad novembris toimuvad presidendivalimised. On raske uskuda, et dollar suudab jääda samale tasemele, kui kriis süveneb ja laiali valgub.
On tõsi, et USA valitsusel on sügavad taskud. Eraomanduses olev USA riigivõlg oli 2007. a lõpuks alla 4,4 triljoni dollari, mis on vähem kui 32 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on umbes pool enamike Euroopa riikide võlakoormast ja isegi murdosa väiksem Jaapani võlatasemest. On samuti tõsi, et hoolimata USA regulaatorite aina enam jäikadest hoiakutest, on finantskriis ilmselt juba lisanud kõige rohkem 200-300 miljardit dollarit juurde puhasvõlale, kui võtta arvesse hüpoteeklaenuhiidude Freddie Maci ja Fennie Mae riigistamise tagajärjel tekkinud kaod, samuti märtsis investeerimispangale Bear Stearns 29 miljardi dollariline rahasüst ja lõpuks kindlustusgigandi AIG-le 85 miljardi dollari suurune laen.

Kui finantskriis lõpeks täna, siis kulud oleksid piinajalikult suured, kuid nendega saaks riik hakkama. Kulud võrduksid umbes teise Iraagi sõjaga. Kahjuks finantskriis on kaugel sellest, et ta möödas on. On raske ette kujutada, kuidas kavatseb USA valitsus edukalt ehitada tulemüüri edasiste puhangute vastu, ilma et ta kulutaks 5 kuni 10 korda enam kui ta seda juba teinud on, mis ulatuks 1-2 triljoni dollarini.

Tõsi, USA rahandusministeerium ja Föderaalreserv on teinud imetlusväärset tööd viimaste nädalate jooksul, sundides erasektorit kandma aktsiakoormat. Neljandat investeerimispanka, Lehman Brothersit sunniti otsima pankrotikaitset ja Merryl Lynchi sunniti müüma end Bank of Americale, mis aga aitas vägagi kaasa vajalikule konsolideerumisele finantsteenuste sektoris. Siiski sellises majandusseisus on võimalik, et krediidikriis kandub korporatiiv-, tarbija- ja munitsipaalvõlgadesse. Föderaalreservi ja rahandusministeeriumi veendunud püüdlused muutuvad vastupandamatuks, sest poliitilise surve tõttu peavad nad palju enam finantsiliselt aitama ja samuti jätkub volatiivsete finantsturgude surve.

Raske on täpselt ennustada, kuidas ja millal järgmine nn mega-raha-aitamise-vajadus tekib. Ilmselt me näeme suuremat ja sügavamat hoiustamise kindlustamist, kui Suur-Britannia tegi seda Northern Rocki puhul. Võib-olla valitsuse eesmärk on luua sildlaenudele ja hättasattunud firmade ja varade paremaks likvideerimiseks kindlam valem. Selge on see, et ülesanne on palju raskem, kui see oli 1980ndatel, kui loodi usaldusühing, et aidata päästa tekkinud laenuturu olukorda.
Võla suureks paisumine toob USA-le kaela tohutud eelarvekohustused, mis lõppkokkuvõttes põhjustavad suuremaid makse ja vähem tarbimist. Kindlasti saab USA-l raske olema, et säilitada oma militaarne üleolek, mis on olnud üks dollari kaitsjaid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. September 2008, 15:39
Otsi:

Ava täpsem otsing