Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas lõppeb see mäng?
Krediidikriisil on mitu palet. Selgeim meile on aktsiahindade langus, kuid on ka teisi tahke. Paljud esitavad küsimusi: kas see on lõpuks läbi või kuidas see võiks lõppeda?
Usun, et me ei ole halvemat veel näinud. Sellest annab tunnistust olukord rahaturul. Pankade vaheliste hoiuste lühiajalised intressid on viimastel päevadel järsult tõusnud. Pangad ei taha teineteisele laenata. Ostes lühiajalisi USA valitsuse võlakirju, otsitakse kaitset. USA kolmekuulise kestvusega valitsuse võlakirja tootlus aasta baasil kukkus 0,075 protsendini. Sellest madalam oli selle paberi tootlus 1940. aastal (0,01 protsenti). Arvestades inflatsiooni, ei osta keegi võlakirjade hindu nii kõrgele üles, kui ei valitseks täielik paanika. USA rahaturufondidest, mida peeti kõige madalama riskiga kohaks, kus raha hoida, on toimunud suur raha pagemine - on ju needki ostnud vahvaid Lehman Brothersi ja teisi sarnaste organisatsioonide võlakirju.
Föderaalreserv on päästmisoperatsioonidega rahast tühjaks saanud või saamas. USA riigikassa on sunnitud välja laskma varem plaanimata võlakirju, et USA keskpank saaks raha. Rahata ei ole ju millegagi päästa...
Need märgid viitavad, et probleemid ei ole veel selja taha jäänud. USA lehtedest võib lugeda: raskeim kriis II maailmasõja järel. USA kinnisvarahindade kukkumine peaks aga mõjutama pankasid, kui nad on andnud kundedele eluasemelaene.
Mind on pannud imestama see, et USA aktsiaturul ei ole järsku päevast kukkumist toimunud (nagu näiteks hiljuti Venemaal).
Ei välistaks, et saame näha USA peamiste indeksite päevast vähemalt kümneprotsendist kukkumist. See oleks järsk ja valuline reaktsioon, nagu 1987. aasta börsikrahhi ajal või suure depressiooni aegu.
Teine stsenaarium on, et jätkub olukord, millega oleme juba harjunud, vaikne järjekindlalt vastik langus.
Kuidas saab kaitsta end allakäigu vastu? Singapuri majandusleht Straits Times kirjutas Lehman Brothersi kollapsi järel väga hea ja õpetliku loo, millest tooks osa teieni - kas ma ei pea raha pärast muretsema?
Loos andis nõu 1987. aasta börsikrahhi ehk musta reede veteran Marc Faber, kes hoiatas kundesid nädal aega enne krahhi - müüge aktsiad maha.
Tema soovitused on olenevalt olukorrast väga raskeks turuolukorraks järgnevad. Kui teie varad on 100 protsenti rahas, siis investeerige kümme protsenti rahast aktsiatesse ja vaadake, kuidas läheb, enne kui rohkem raha mängu panete. Kuid kui te aga olete 100 protsenti oma rahast paigutanud aktsiatesse, siis müüge vähimagi turu tõusu korral - kuna olete võtnud liiga suure riski - majanduslangus võib olla hullem, kui on oodatud. Üldistatult - vanad head investeerimistõed.
Ärge hoidke mune ühes korvis. Ärge üritage ajastada, ostke jupi haaval. Ja see käib sama hästi ka ükskõik kui fantastiliste väljavaadetega fondide, ETFide, toorainete jms kohta. Need on soovitused investoritele, mitte spekulantidele ja kauplejatele. Viimased peavad ise turust targemad olema ja teadma, kuidas käituda ja mida teha.