Novaatori uudised

Villu Päärt 19. september 2008, 00:00

Viirusi, mis põhjustavad sarnaste sümptomitega külmetushaigusi, on sadu. Asjaolu, et mõnikord võib lihtne viirushaigus inimese hauda viia, on andnud taas hoogu ravimite ja vaktsiinide otsingutele.

Otsingute suurim probleem on selles, et külmetushaigusi põhjustavaid viirusi on sadu, kirjutas New Scientist. Seega võib ravim või vaktsiin osutuda tõhusaks teatud ühe kindla viiruse või viirustetüübi puhul, kuid sellest pole mingit abi teiste viiruste puhul.

Enamasti on külmetushaigused leebe kuluga ja kui ravimitel peaks olema vähimaidki kõrvaltoimeid, võib juhtuda, et kõrvaltoimed on haigusest hullemad. Selline ravim ei saaks kunagi ravimiametitelt heakskiitu ega müügilube, seetõttu on ravimitootjad keskendunud ravimitele, mis aitavad külmetushaiguste sümptomeid vaid leevendada.

Siiski on käimas töö mõningate vaktsiinide ja ravimite kallal, millest võiks olla abi nende viiruste vastu, mille tagajärjed võivad olla tõsisemat laadi. Nii lastel kui vanadel raskemini kulgev respiratoorse süntsütiaalviiruse (RSV) vaktsiin on parajasti kliiniliste katsete faasis. Vaktsiin põhineb nõrgestatud viirusel, mida tilkadena vaktsineeritavale ninna pritsitakse. Samuti on töö käimas ravimite kallal, mis on mõeldud rinoviirustele. Kõige kaugemale on jõutud ravimiga Pleconaril, mis takistab rinoviiruse valkudel rakkudele kinnitumist. Ravim vähendab nii külmetushaiguse sümptomeid kui ka haiguse kestust.

Kindlate viiruste tarbeks mõeldud ravimitest on vähe abi, kui pole teada, mis viirus on teie külmetushaiguse põhjustanud. Arstide kasutuses pole kiirmeetodit, mis võimaldaks sellele küsimusele kiiresti vastata. Ka selliste süsteemide väljaarendamise kallal on töö käimas, enamasti püütakse leida kindlaid DNA või RNA järjestusi, kuid ühegi sellise diagnoosisüsteemi turuletulekut pole loota veel niipea.

Üks lahendusena võiks võtta külmetushaiguste hooajal viirusvastaseid ravimeid, mis suudavad kaitsta adenoviirustesse nakatumise eest. Kuid jällegi: adenoviirused on põhjustanud vaid mõne protsendi külmetushaiguste juhte, seega ei ole ravimist saadav eeldatav kasu ning ravimi võimalikud kõrvaltoimed mõistlikus tasakaalus. Ainsaks erandiks on enneaegsena sündinud lapsed, kellele RSVsse nakatumine võib kaasa tuua surma.

Seni, kuini kõik viirustega nakatunud ei saa end mõneks nädalaks muust maailmast eralduda, et olemasolevad viirused kandjate puuduses välja sureks, pole lootustki, et meil õnnestub viirusi seljatada. Samuti kolivad aeg-ajalt mõned loomadelt pärit viirused inimestele üle.

Lisaks on küsitav, kas viirushaigustega üldse tasub võidelda? "See on puhas spekulatsioon, kuid külmetushaigused võivad pakkuda meile kaitset hoopis tõsisemate viiruste eest" ütles USA Tuftsi ülikooli professor Joel Weinstock. Ehk siis nohu on hind, mida tuleb maksta selle eest, et immuunsüsteemi kaitsemehhanismid oleksid korralikult ärkvel.

Ilus kujutluspilt tulevikumaanteest, kus vuravad ringi vaid elektrijõul töötavad autod, võib USA teadlaste hinnangul jäädagi vaid unistuseks.

Kõikide sõitude ja kõigi juhtide jaoks elektriautod lihtsalt ei sobi - näiteks vähendab ühe laadimiskorraga läbitava tee pikkust oluliselt agressiivne sõidustiil või konditsioneeri kasutamine. Iseenesest ei olegi see halb, sest kõige soodsama sõiduvõimaluse otsimine aitab tarbijatel valida just nende jaoks sobiva elektri ja bensiini jõul töötava hübriidi, kirjutas Reuters.

"Ideaalvariandis võiksid kõik elektriautoga sõita. Tarbija vaatepunktist on aga kõige olulisem leida võimalikult soodne variant," ütles Argonne'i laboratooriumi teadlane Aymeric Rousseau liitiumaku tehnoloogiat käsitleval konverentsil.

Rousseau töötab koos USA keskkonnakaitseagentuuriga, et hinnata järgmise põlvkonna elektriautode, nagu näiteks General Motors'i Volt, tõenäolist turuosa.

Autotootjate eesmärk on pakkuda liitiumioonakuga autode juhtidele võimaluse sõita ühe laadimisega 65 kilomeetrit, kuid Rousseau hinnangul võib see olla ilmselge liialdus.

Agressiivne juhtimisstiil - järsemad kiirendused ja suuremad kiirused - võib läbitava teepikkuse vähendada 45-50 kilomeetrini. Konditsioneeri kasutamise korral võib akul jõudu jaguda aga vaid 25-30 kilomeetriks.

Vaid linnatänavatel sõitvad inimesed, kellel on vaja läbida ainult mõned kilomeetrid, võiksid kasutada vaid elektriakut. Kellel on vaja aga läbida suuremaid vahemaid või sõita kiiremini, võiksid valida väiksema aku, et parandada sõiduki tõhusust, ütles Rousseau. Tema sõnul võiks kõige mõistlikumaks lahenduseks olla erineva auto rentimine erinevat tüüpi sõitudeks.

"Ühte head lahendust pole," ütles Rousseau konverentsil. "Ei ole olemas ühte tehnoloogiat, mis sobiks kõigile. Meie eesmärgiks on mõista, kuidas inimesed sõidavad, ning sellest sõltuvalt hinnata erinevaid tehnoloogiaid kütuseefektiivsuse ja odavuse seisukohalt."

Selle nädala kolmapäeval avas Cambridge'i ülikooli ettevõte Plastic Logic Saksamaal Dresdenis tehase, kus plaanitakse aastas toota umbes 11 miljonit suurt painduvat elektroonilist paberit, mida kasutatakse ekraanidena dokumentide ja ajalehtede lugemiseks.

Plastic Logic arvab, et turul on ruumi veel ühele lugemisseadmele, mis on suunatud ärimeestele, kes tahavad ajalehti ja dokumente lugeda kergekaaluliselt ja lihtsasti kasutatavalt suure ekraaniga seadmelt. E-Ink tehnoloogiat kasutav toode plaanitakse turule tuua jaanuaris, kirjutas Technology Review.

Seadme ekraan on paberilehesuurune, kuid see ei kaalu väiksematest e-raamatutest palju rohkem.

Ekraan koosneb plastist, mitte klaasist, mistõttu on seade konkurentidest purunemiskindlam - reklaamüritusel näidati koguni videot ekraanist, mida löödi jalaga, kuid mis sellest hoolimata edasi töötas.

Nuppudega ei pea kasutajad vaeva nägema - lehekülgi saab elektronajalehel pöörata puuteekraani ning lihtsate pühkivate liigutuste abil. Lisaks on võimalik panna lehekülgede vahele virtuaalseid järjehoidjaid ning märgistusi. Uut laadi ajalehe loonud ettevõte pole veel kindlaks määranud seadme mahtuvust.

Ekraani juures kasutatakse painduva elektroonika tehnoloogiat, mille töötasid umbes kümme aastat tagasi välja Cambridge'i ülikooli füüsikud ning ettevõtte kaasasutajad Richard Friend ja Henning Sirringhaus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:44
Otsi:

Ava täpsem otsing