Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rakveres sibavad ringi tippkoerad
Näidend räägib õnnelikest inimestest, kellel on sportauto, maja Tabasalus, suvila Mallorcal, hea abikaasa ning imelised lapsed. Need inimesed on tehtud valikute ja edu nimel ohverdanud oma vaba aja, tervise ja õnne ning otsivad nüüd vastust küsimusele, kuidas saada uuesti oma elu peremeheks.
Lavastaja Kati Kivitari sõnul tõmbas teda selle loo juurde selle aktuaalsus. "Praegu on Eestissegi jõudnud aeg, kui saame tunda majanduse Ameerika mägedes kihutades laskumise kõhedust, maitsta eduhulluse hapusid kirsse - töö on saanud meile liiga oluliseks, sageli isegi enese identifitseerimise aluseks," põhjendas lavastaja.
Enamik meist ei pruugi neil rasketel aegadel ilma jääda tööst, küll aga kõigest muust, mis on oluline - tervisest, vabast ajast, perekondlikust õnnest. See on lugu tippjuhtidest, kelle äpardused juhitöös ja eraelus on nad toonud osalema omapärasesse ümberõppeprogrammi. Karmi kooriku alt ilmuvad nähtavale kummalised ja koomilised kaasatundmist äratavad inimesed.
Näidendi tegelased on asetatud olukorda, kus kõik on pidanud loobuma oma eelmisest töökohast, aga ka näiteks korterist Pattayal, modellist elukaaslasest või vahetanud Porsche 911 tagasi Golf GTI vastu.
Kõik need protsessid, mis praeguse aja surutises ilmekalt avalduvad, olid Kati Kivitari hinnangul aimatavad ka juba varem.
"Vaadates näiteks kas või ajalehtede töökuulutuste rubriiki, kus varasemad "otsime koristajat-kokka-saaliteenindajat" on suuresti vahetunud kuulutustega "otsime tegevjuhti, juhatuse liiget, finantsjuhti"," selgitas ta.
Urs Widmeri "Top Dogs" on reaalsetel intervjuudel põhinev tekst, mille aluseks on võetud kuue keskastme ja tippjuhi enesepaljastuslikud lood. Tegevustik leiab aset ümberõppeprogrammi outplacement- büroos, kus tegelased üritavad gestaltpsühholoogia võtteid kasutades õppida oma minevikku vaadates olevikku käsitlema ja tulevikku kujundama.
Lavastus ei tegele ühiskonna kritiseerimisega, vaid vaatleb reaalseid, meile kõigile tuttavaid inimesi tegemas endas pisukest sisemist auditit.
Neid kuut tegelast ühendab see, et nende töö on vahendist eesmärgi kohale asunud ning jäägitu ohverduse tagasilöökide leevendamiseks korraldatakse n-ö sisemise teatri ümbermängimine.
Läbi isiklike lugude jagamise õpitakse praegust hetke tajuma kui uue elu algust, mitte eelnenud elu lõppu. "Tuleb mõelda positiivselt," ütleb üks tegelastest.
Koreograafia taustaga lavastaja Kati Kivitar on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia lavastajasuuna ning jätkab lavastaja-õpinguid Teatri- ja Muusikakadeemia magistriõppes. Ta ütleb ise naljaga pooleks, et eelnev koreograafiaharidus ei sega kuidagi selle näidendi lavastamist.
"Nagu siin näidendiski vahelduvad tegelaste jutustatavad lood füüsiliste eneseabiharjutustega, nii ka minu töistes plaanides vaheldub draamatükkide lavastamine koreograafiaseadetega teistele teatrilavastustele," selgitas ta, et näitlejate füüsiliste väljendusvahendite arsenali võrratutes võimalustes sondeerimine on üks oluline ja huvitav külg lavastajatöös. "Ega asjata öelda, et näitleja KEHASTAB (ei kirjelda ega jutusta) laval oma tegelaskuju."
Osades Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Erni Kask, Peeter Rästas, Tarvo Sõmer, Velvo Väli.
Autor: Ülle Hallik