Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töövaidlusi juba rohkem kui eelmisel aastal kokku

19. september 2008, 11:29

Augusti alguseks oli töövaidlusi
tööinspektsiooni jõudnud juba sama palju kui tervel eelmisel aastal kokku,
suurema osa nendest moodustavad rahalised nõuded.

Esimese poolaasta jooksul esitati tööinspektsioonile sama palju vaidlusi kui kogu 2007. aasta jooksul kokku. Töötajaid vallandatakse, koondatakse, ei maksta kompensatsioone.

Töövaidluste arv on kasvanud juba selle aasta algusest ning saavutas aasta 1. augustiks mahu, mis vastab eelmiste aastate aastamahule, st 3000 töövaidlusavaldust. "Seega võib eeldada, et aasta lõpuks kasvab töövaidluste arv 25% võrra võrreldes eelmise aastaga," kõlab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.

Siitami sõnul on aastaid olnud vaidluste peamiseks sisuks rahalised nõuded, moodustades avalduste üldarvust umbes 75-80%. Nii ka sel aastal. Rahalised nõuded sisaldavad endas saamata palka, maksmata hüvitisi, lõpparvet, puhkusetasu. Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded on arvult järgmised.

Siitam märkis, et suured koondamised toimusid Eestis kevadel: "Kolmel viimasel kuul ei ole n-ö suuri koondamisi nagu kevadel toimunud. Töölepingute kollektiivseks lõpetamiseks esitas tööinspektsioonile taotluse 46 ettevõtet, millest 3 juhul oli töötajate arv üle 50 ja 2 juhul üle 40. Ettevõtete arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on mõnevõrra kasvanud," märkis Siitam.

Tartu Ülikooli dotsent, tööõiguse spetsialist Merle Muda teatas, et tema arvates ei ole Eesti seadustes võimalusi, mis lubaksid tööandjal vajaduse korral saada töötajast lahti, vältides koondamist (siis ei tule maksta kompensatsiooni, mis kvalifitseeritud ja pikka aega ettevõttes töötanud inimese puhul on küllaltki kopsakas), kuid ta ei oska öelda, kui seadusekuulelikud või leidlikud võivad tööandjad selles küsimuses olla.

Ametühingute Keskliidu esimees Harri Taliga arvab, et selline töövaidluste rohkus on tingitud sellest, et tööandja on muutnud oma käitumist. "Tööinspektsiooni statistika teeb murelikuks. Ebanormaalne töösuhete areng ei motiveeri töötajaid," arvab Taliga.

Kommenteerides ametühingusse pöördunud n-ö kannatada saanud töötajate arvu, vastas Taliga, et nendel on sama tendents mis ka tööinspektsioonis. "Ametiühingus on palgal jurist, kes vaatab taolised pretensioonid läbi. Just nüüd on tal asi tööandjapoolsest töölepingu muudatustest, mis toimus ühes suures Eesti ettevõttes."

Kigi selliseid kitsaskohti, mis lubaksid tööandjal manipuleerida töötajaga,seadustes ei ole, kasutavad tööandjad väga tihti ära seda, et töötajad ei tunne tööseadusi. "Ettevõtjad lihtsalt kasutavad ära töötaja võhiklikkuse. Ütlevad talle, et tööd ei ole, kirjuta aga lahkumisavaldus. Töötaja kirjutabki. Kuigi tegelikult on see pettus," seletab Taliga. "Teine võimalus: kui suuliselt lepitakse kokku üks asi, aga paberile pannakse kirja midagi muud. Pärast dokumendi allakirjutamist on pretensioone esitada juba hilja."

Taliga märkis, et pärast uue töölepinguseaduse jõustumist muutub olukord veel segasemaks. "Tööandjatel ja töötajatel kulub oma viis aastat, enne kui nad hakkavad selles kas või midagi aru saama," on ametühingujuht kindel. "Uues seaduses on hulganisti termineid ja sätteid, millega pole inimesed siiani kokku puutunud."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. September 2008, 13:25
Otsi:

Ava täpsem otsing