Hea tavaga läbipaistvamaks

Sajandi algus on endaga kaasa toonud mitmeid suuri finantsskandaale eesotsas Enroni, WorldComi ja Parmalati juhtumitega, mis on tekitanud investorite seas pahameeletormi ning tinginud vajaduse muuta äriühingute juhtimist ja aruandlust reguleeritumaks, selgemaks ja läbipaistvamaks.

Sellest tulenevalt hakkasid nii Euroopa Komisjon kui ka paljude Euroopa Liidu liikmesriikide juhtstruktuurid üle vaatama äriühingute juhtimist ja selle avalikkusele kajastamist puudutavaid reeglistikke.

Tegevuse eesmärk oli tagada äriühingu juhtide poolne äriühingu parimates huvides tegutsemine ning ühingu majanduslike valikute ja otsuste selgemaks, läbipaistvamaks ja käegakatsutavamaks muutmine. See kõik peaks kasvatama investorite usaldust kapitaliturgude suhtes, suurendama majanduskasvu ning looma senisest enam uusi töökohti.

Selliseid kirjutatud tavade versioone on maailmas tuhandeid kui mitte miljoneid - on ettevõttekeskseid, börsikeskseid, sektorikeskseid või järelevalvaja kehtestatud tavasid. Seega ei ole ühte ja õiget, mis on ülimuslik kõigile ja millest eeskuju võtta. Tavad erinevad nii jurisdiktsiooni, sektori omapära kui ka ühiskonnas kehtivate traditsioonide tõttu.

Ka Eesti ei ole sellest protsessist kõrvale jäänud ning kindlasti on selle vajalikkuse kurvemad õppetunnid kohalike ettevõtete praktikas alles ees. Alates 1. jaanuarist 2006 eksisteerib Eestis vähemalt üks kõigile kättesaadav finantsinspektsiooni poolt vastu võetud hea ühingujuhtimise tava, mis on kohustuslik küll vaid börsil noteeritud ettevõtetele. Küll kehtestab Eestis äriseadustik ühtse minimaalse juhtimismudeli kõigile äriühingutele ja seega annab raamistiku juhtimismudeliks ning juhtimistavadeks.

Seadus jätab piisavalt mänguruumi juhtorgani liikmetele kokkulepeteks, mis võivad negatiivselt mõjutada omanike huve. Seega on ka Eestis teretulnud ühingusisesed, sektorikesksed või kas või investoreid otsivate ettevõtjate huvigrupikesksed juhtimistavad, mis sätestavad seaduses sätestatust kõrgemad nõudmised.

Finantsinspektsiooni poolt välja töötatud ja Tallinna börsi reglemendi kaudu teatud seltskonnale kehtestatud hea ühingujuhtimise tava on oma iseloomult soovituslik juhend, mille eesmärk on anda äriühingutele käitumisjuhiseid ning lahendada huvide konflikte ja vältida huvigruppide liigset survet äriühingu juhtimisele.

Tulenevalt asjaolust, et hea ühingujuhtimise tava kohaldub registreeritud börsiettevõtetele, on nendel ühingutel tekkinud vajadus võtta majandusaasta aruannete koostamisel arvesse ka sellest tavast tulenevaid nõudeid. Sellest lähtuvalt sisaldavad börsiettevõtete majandusaastaaruanded enamasti ülevaadet selle kohta, kuidas nad on hakkama saanud tava järgimisega. Nagu on öelnud finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler, on hea ühingujuhtimise tava kui kümme käsku emitentidele, kes soovivad juhtimises olla läbipaistvad ja eetilised.

Nagu teada on eetilisus investeerimisel aina tõusvam väärtus, mida investorile müüa. Eetiline investeerimine on lausa muutunud omaette ärikonsultatsiooniharuks ning on eesmärgistatud, et leida investori väärtustega kõige rohkem sobiv investeering.

Seega on aeg, kui investorile sai igapäevategevuses piisavalt rahadega manööverdades kergelt kotti pähe tõmmata, ammu möödas. Aina kriitilisemaks muutub investorite silmis selgus selles, mis ettevõttes igapäevaselt toimub ning informatsiooni võrreldavus nn maailma parimate standarditega.

Samas ei ole hea ühingujuhtimise tava mittejärgimine börsiettevõtete poolt otseselt sanktsioneeritav, kui selgitatakse, miks seda tehakse. Seega on tava küll kohustuslik kõigile noteeritud ettevõtetele, kuid vaid täidan-või-selgitan-põhimõttel.

Viidatud põhimõte võimaldab kas järgida tava või juhtida äriühingut tavas sätestatust erinevalt, kuid kohustab viimasel juhul äriühingu juhatust või nõukogu selgitama finantsinspektsioonile tava eiramise põhjuseid. Samas aga võib tava mittenõuetekohasel täitmisel oma tegevuse põhjendamata jätmine kaasa tuua finantsinspektsioonipoolsed sanktsioonid. Seega soovitame äriühingutel ennetada võimalikke sanktsioone organisatsioonisisese vastutuse jagamisega.

Parim viis selleks on määrata ühingusiseselt juhatuse liige või töötaja, kelle kohustuseks on jälgida, et ühing täidaks nõuetekohaselt heast ühingujuhtimise tavast tulenevaid nõudeid. Siinkohal on soovitatav lisada juhatuse liikme või töötaja lepingusse vastutuspunkt, mis määratleb selle isiku kohustused seoses hea ühingujuhtimise tavaga ning ka vastutuse juhul, kui kohustust ei täideta.

Kuigi finantsinspektsiooni poolt kehtestatud hea ühingujuhtimise tava on mõeldud ennekõike börsiettevõtete tegevuse ja juhtimise läbipaistvamaks muutmiseks, on seda soovitatav järgida kõikidel finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvatel finantsasutustel, seega ka kõigil krediidiasutustel ja kindlustusseltsidel.

Samuti on soovitatav head ühingujuhtimise tava järgida äriühingutel, kellel on soov liituda alternatiivturuga First North Baltic, ning ettevõtetel, kes soovivad muul viisil kaasata kapitali oma ettevõtte tegevuse edasiseks laienemiseks.

Hea ühingujuhtimise tava järgimine suurendab investorite äriühingu vastu ning maandab investeeringuga seotud riski, mis lõppkokkuvõttes loob lisaväärtust nii äriühingu omanikele, investoritele kui ka majandusele tervikuna.

Autor: Anne Adamson