Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koolitusraha, sina avitad raskel ajal!

    Aastatel 2007-2013 on "suurema haldusvõimekuse" egiidi all võimalik 338 miljoni krooni eest riigiametnikke koolitada. See on enamjaolt Euroopa Liidu raha, millele Eesti peab omafinantseeringu näol lisama 15 protsenti. Koolitusfirmadel on reaalne "oht" jääda rahasedelite vihma kätte.
    Äripäeva toimetus leiab, et koolituste riigihanke piirmäär on liiga kõrgele seatud, 625 000 krooni, mis võimaldab riikliku koolitusraha mängida firmade kätte, kellega ollakse inimeste tasandil sõbrasuhetes.
    Koolitus kui üldjuhul tubane tegevus ei ole nii kallis kui Vabadussõja samba püstitamine või politseiametile patrullautode hankimine.
    Seepärast võiks selles valdkonnas olla riigihanke piirmäär madalam, näiteks 100 000 krooni.
    Ministeeriumide euroraha eest tellitud koolitused jäävad alla piirmäära, umbes poole miljoni krooni kanti. See polegi Euroopa Liidu või ka Eesti riigi mastaabis teab mis raha (kulutuste seisukohalt oleme helde riik).
    Kuid ühele koolitusfirmale on see päris suur tükk: pool miljonit siit, teine pool sealt ja nii see rikkus ilma suurema vaevata tulebki. Kindlasti on meie seisukohale ka vastuargumente.
    Tegu on Euroopa Liidu rahaga, mis on ette nähtud ja tuleb ära kulutada. Kui seda ei tehta, läheb raha tühja. Majandussurutise ajal võimaldab Euroopa Liidu raha vähemalt mõnel koolitusfirmal kergemalt hingata. Meie inimesed saavad ka mõne tarkuseiva juurde.
    Kui koolitus leiab aset mõnes sõbralikus välisriigis, saavad inimesed ka päevaraha. Näiteks ühe nädalase väliskoolituse raames saavad 11 inimest kokku päevaraha 38 500 krooni, mis teeb inimese kohta 3500 krooni ehk 500 krooni päevas. Abiks ikka. Siiski lisab riik, kohalik omavalitsus või mittetulundusühing, kes on koolituse saaja, omafinantseeringu, seega ei ole kogu raha maast leitud.
    Rasketel aegadel tuleb ka viiekohalisi, kui mitte väiksemaid rahanumbreid lugeda.
    Võib vastu väita sedagi, et riigihanke piirmäära alandamine tooks riigiametnikele lisatööd ja paberimäärimist.
    Ja kui teine koolitusfirma peaks vaidlustama hanke, siis lükkub koolitus edasi, aga inimestel on juba kohvrid pakitud…
    Me ei ütle, et eurorahaga koolitused on tingimata meie teravaim probleem, aga teada on, et just riiklikud tellimused on soodsaim pinnas semutsemisele, onupojapoliitikale, korruptsioonile.
    Brüsseli rahajagajad võiks ennast ise veidi targemaks koolitada - kas on mõtet rahaga priisata.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.