Kõhutäis, millel vanust 77 miljonit aastat

22. september 2008, 11:40

Kaheksa aasta eest leidsid paleontoloogid
mumifitseerunud dinosauruse Leonardo, kelle kõht oli täis seedimata toitu. Alles
nüüd on saabunud selgus, mida oli hadrosaurus oli elu viimasel söögikorral
söönud.

Pardinokaline saurus oli maiustanud lehtedega, närides need äärmiselt peenteks tükkideks. Ühe hüpoteesi kohaselt võisid lehed sattuda makku jõeveega, sest dinosaurus suri jõe kaldal.

Äsja ajakirjas PALAIOS ilmunud artikkel tõestab, et see ei vasta tõele. USA Boulderi ülikooli teadlased uurisid fossiilistunud kõhutäit ning leidsid, et näritud lehed olid liiga ühesuurused selleks, et tegu võiks olla kahest erinevast allikast pärit lehtedega, kirjutas New Scientist. Kuivõrd kõhust leitud taimne materjal on liiga erinev sellest taimsest materjalist, mida leidus dinosauruse keha ümber, on lehed Leonardo viimase einega, mis on püsinud seedimata kujul 77 miljonit aastat.

Mida ta siis sõi? Lehed on nii peeneks näritud, et on võimatu kindlaks teha, millise taime lehted need täpselt on. Küll aga saab kõhutäiest teadmisi söömiskombestiku kohta. Esiteks oli hadrosaurus vägagi valiv. Toiduks sobisid küll lehed, aga võrsed ja oksad jäid puutumata.

„Reeglina pole suured loomad nii valivad ning söövad ka oksi ja võrseid,“ ütles uurimuse esimene autor Justin Tweet. „Pardinokaliste dinosauruste puhul on juba mõnda aega arvatud, et nad olid väga valivad taimetoitlased ning meeldiv oli leida selle kohta otseseid tõendeid.“

Värske uurimus on selges vastuolus hadrosauruse sõnnikufossiiliga, millest leiti märke, et toiduks sobis ka mädanenud puit. Võimalik, et loomade menüü oli erinevatel aastaaegadel erinev.

Erinevalt lihatoidulistest dinosaurustest on taimetoiduliste sauruste toidulaua uurimiseks olemas terve rida hästi säilinud fossiile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2008, 15:18
Otsi:

Ava täpsem otsing