Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoolekandetöötajaid ähvardab vallandamine
Õli on tulle valanud 12. septembril sündinud kollektiivlepingu muudatus, mis muudab töötajate olukorra senisest halvemaks.
Kollektiivlepingu muudatused kinnitas oma allkirjaga Riigi -ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametühingute Liidu juht Kalle Liivamägi, keda ametiühingu lihtliikmed nüüd reeturiks peavad. Ühtegi teist näidet, kus oleks tööandja soovidele vastu tulles kollektiivlepingut kohitsetud, Eestist ei leia.
Protesti tekitab, et kollektiivlepingus lubati 8000kroonist brutopalka, kuid sellist raha pole ükski tegevusjuhendaja siiani näinud.
Maksmise asemel sunnib tööandja praegusi tegevusjuhendajaid vormistama end noorem- või abitegevusjuhendajaiks, kellele tuleb maksta vaid 7000 ja 6000 krooni brutopalka kuus. Septembrikuine kollektiivlepingu muudatus kaotab lisatasu õhtuse ja öötöö eest.
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ütles, et on hoolekandetöötajate, ametiühingu ja nende tööandja tüliga kursis.
"Asi on selles, et moodustati ettevõte ja anti sellele hallata 16 hooldekodu. Sellega kaasnes rida ümberkorraldusi, kuid neid ei selgitatud töötajatele piisavalt," rääkis Taliga.
Ametühingujuht lisas, et piltlikult rakendati vanker hobuse ette, mitte hobune vankri ette, ja kohe läkski kiskumiseks.
"Töötajail on täielikult õigus öelda, et vabandage väga, me ei lähe madalamale ametikohale," selgitas Taliga ja andis mõista, et praegu eiravad nii kollektiivleping kui ka riigifirma töölepingud kehtivaid seadusi.
Kalle Liivamägi viibis Leedus ja temalt ei õnnestunud kommentaari saada.
Aktsiaseltsi juhid ei ähvarda mitte kedagi. Meie huvi on, et inimesed töötaksid ja õhkkond hooldekodudes oleks normaalne. Meie rohkem kui 1000 töötajast on pisut üle 700 klienditööga seotud tegevusjuhendajad. Neist ei ole uusi lepinguid allkirjastanud umbes 80 töötajat.
Kui need 80 inimest soovivad jätkata vanade töölepingute alusel, on neil selleks õigus, kuid meil on ettevõtte juhtidena õigus teha vajalikke ümberkorraldusi.
Uued töölepingud pole varasematest kahjulikumad, ehkki ühesuguste tööülesannetega tegevusjuhendajad jagatakse nüüd vanem-, noorem- ja abitegevusjuhendajateks, kes saavad erinevat palka, ning õhtuse ja öötöö eest lisatasu enam ei maksta.
Olen jätkuvalt arvamusel, et personaalselt iga töötaja lepingu käsitlemine on kõige parem viis probleemi lahendamises ja ma ei kavatse ei avalike foorumite ega meedia vahendusel hakata seda konflikti suuremaks paisutama, kui ta tegelikult on.