Madalam veohind jääb Eestis veel unistuseks

ASi Smarten Logistics juhatuse esimehe Mait Milleri sõnul sõltuvad vedajad Eesti kütusemüüjate diktaadist, mistõttu kütusehinnad ei ole siin samas tempos vähenenud.

"Eesti vedajad tangivad Eesti tanklates. Veohinnad Eesti-sisestel vedudel sõltuvad ja ka muutuvad vastavalt Eesti kütusemüüjate hindadele. Need hinnad aga kahjuks ei alane vastavalt nafta hinna alanemisele," möönis Miller.

ASi Schenker tootearendusjuht Tõnis Hintsov ütles, et firma on kütusehinna muutumise riske maandanud nii, et transporditariifidele on kehtestatud kütuselisa.

"Kütuselisa sõltub diislikütuse hinnast Eesti turul ning praegu on see veel oluliselt kõrgemal tasemel kui aasta alguses. Paraku on veoturul tariifidele ka teisi mõjureid, nagu kaubavoogude ja veovõimuse tasakaal või kaubaveo ekspordi-impordibilansi tasakaal. Turul on kaubavoog vähenenud ja veovõimsust on üle. Pärast osa transpordiettevõtete veoturult lahkumist tekib veovõimsuse defitsiit, mis toob omakorda kaasa veotariifide tõusu," ennustas Hintsov.

DHLi Baltikumi kommertsjuhi Janne Tulviku sõnul on veohindade muutumine ka nende firmas reguleeritud kütuse hinnalisaga.

"See on omakorda seotud Rotterdami ARA kütusehinna indeksiga. Näiteks on oktoobri kütuse hinnalisa langenud juba 18,5 protsendile, võrreldes septembriga, mil see oli 20,5 protsenti. Ka edasised kütuselisa muudatused vastavad toornafta hinna muutustele maailmas," lubab Tulvik.

ASi Allando Trailways finantsdirektor Vahur Oja usub, et veohinnad paneb paika karm konkurents vedajate vahel.

"Arvestada tuleks ka asjaoluga, et nende firmade jaoks, kes reaalselt kütust paaki valavad, ei tõusnud veohinnad piisavalt kiiresti - kliendid polnud nõus tõusvate hindadega - ja nad on vahepealsel ajal palju kahjumit saanud, osa on lõpetanud," ütles Oja.

Kui kütusehinnad mullu septembris kiiresti kerkima hakkasid, ei olnud klientide veotakse võimalik sama kiiresti tõsta.

"Loodan, et veohinnad väga langema ei hakka, sest vahepealse aja kahjum tuleks tagasi teenida," sõnas Oja.

Arco Transpordi juhataja Ivo Krumm märkis, et erinevalt Eesti-sisestest vedudest on rahvusvahelises transpordis hinnad langenud.

"Veohindades toimuvad muudatused võivad olla seotud ettevõtetega, kes oma hinnakujunduse on sidunud BAFiga. Seda juhul, kui maailmaturul toimuv nafta hinna muutumine kajastub ka kütusehindades Euroopa ja Eesti tanklates," tähendas Krumm.

ASi VIA 3L juhataja Elmer Maas ütles, et veoteenuse hinnad on osaliselt sõltuvad kütuse jaehindadest Eestis.

"Kui kütuse hind jätkuvalt langeb, on põhjust loota, et peagi hakkab langema ka vedude hind. Samas moodustab kütusehind veohinnast vaid ühe osa. Lisaks kütusele mõjutavad vedajate hindu ka autopargi vanus, kindlustused ja autojuhtide palgad," ütles Maas.

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) septembrikuu alguses tehtud otsus vähendada tootmist 520 000 barreli võrra ööpäevas pole suutnud musta kulla hinnale mõju avaldada, sest majanduse jahtumise tingimustes kahaneb nõudlus veel kiiremini.

Naftakartelli hinnangul kahanes nõudlus USAs augustis 800 000 barreli võrra ööpäevas.

Ehkki globaalne nõudlus peaks tänavu kasvama 900 000 barreli võrra ööpäevas, on see 100 000 barreli võrra vähem, kui varem ennustati.

Ka järgmiseks aastaks ennustatakse nõudluse kasvu 900 000 barreli võrra, 87,66 barrelini ööpäevas. Praeguste tendentside jätkudes täpsustakse ka seda numbrit ilmselt allapoole.

Veohinnad ei ole langenud. Sisse ostetavad püsivedude hinnad on püsinud meil samal tasemel juba 2007. aasta algusest.

Hinnamuutused sõltuvad pigem nõudluse ja pakkumise suhtest, ning seda suunda näitab maailmamajandus üldiselt. Samas on kütusehindade mõningane tagasitõmbumine mõjunud positiivselt ka ülejäänud materjaliturgudele, näiteks korrigeerinud metalli hindasid allapoole.

Huumor on samas jällegi selles, et maailmaturu hinnad on küll langenud, kuid märgatav langus pole jõudnud Eesti metalli tarbivate ettevõteteni, sest vahendajad suudavad omavahel kokku leppides hindu kunstlikult üleval hoida.