Kommentaar: pank, palun infot ka tabuteemal!

23. september 2008, 11:45

Olles ühtaegu nii Swedbanki kui ka SEB
klient olen pettunud, et emma-kumma kiidulaulust nõretavalt hoiustamise
infolehelt internetis ei leia ma sõnagi hoiuste tagamise kohta panga
maksejõuetuks muutumisel, kirjutab oma kommentaaris Äripäeva ajakirjanik Piret
Reiljan.

Tuletan meelde, et Tagatisfondis tiksub meil 2 miljardit krooni, fondi varadega tagatavaid hoiuseid seevastu on juba üle 92 miljardi! Pisipankadega pole probleemi, ent kahe liiderpanga tagatavad hoiused ületavad tagatisfondi mahu enam kui 40-kordselt...

Pankade jaoks on hoiuste tagamise näol tegemist suisa tabuteemaga, selgub lootusrikkalt nende kodulehti kammima asudes. Hoiuste tagamise kohta kerge vaevaga leitava info jagamine osutub erandiks, mitte reegliks.

Swedbank, kuhu kliendid on tänaseks usaldanud 62 miljardit krooni tagatavaid hoiuseid, ei pea enda kodulehel vajalikuks Tagatisfondi olemasolu isegi mitte mainida. Tõsi, kuni septembri alguseni seisis saidil eksitav klausel: "Hoius on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses". Tegelikkuses pole paraku tagatud mitte iga hoius, vaid iga hoiustaja.

Eksitav info küttis pärast Äripäeva Tagatisfondi teemapüstitust kirgi ka LHV foorumis. „Minu ämber tulenes sellest, et lugesin Swedi tähtajalise hoiuse juurest selgitust,“ põhjendas üks kasutaja reedel LHV foorumis endapoolset veendumust, et tagatud on iga hoius. Hiljem pidi hoiustaja tõdema, et tagatud on küll kuni 313 000 krooni, kuid seda ühe hoiustaja kohta krediidiasutuses, olgu tal seal kas või kümme miljonikroonist hoiust.

Täna ei leia Swedbanki kodulehelt Tagatisfondi kohta enam sõnagi. „Panime kõrva taha märkuse, et meie hoiuste tagamise info oli pisut eksitav. Kui valmib meie uus hoiustamise portaal, tuleb sinna ka info hoiuste tagamise kohta,“ teatab panga pressiesindaja lootustandvalt.

Uskudes, et konkurendid on turuliidrist usinamad ja avameelsemad, hakkan infonäljas klikkima SEB, Sampo Panga, Nordea Panga, Krediidipanga, Tallinna Äripanga ja BIG-i hoiustamisteemalisi infosaite. Saan teada, et hoiustamine on riskivaba, millised on minimaalsed hoiustamise summad, kui suurt intressi ma teeniksin, et pank võib lepingutingimusi muuta ühepoolselt jne. Ent hoiuste tagamisest teeb juttu vaid kaks panka.

Aitäh Nordea Pangale ning Tallinna Äripangale, kus hoiuste tagamisele on pühendatud eraldi pealkiri rippmenüüs ning hulk ridu sellel pealkirjal klikkides.
Näiteks võib Nordea klient kergendustundega lugeda, et kodu müügist panka laekunud raha hüvitatakse olenemata ülempiirist täiel määral, kui selline raha on hoiustatud panka mitte varem kui pool aastat enne panga maksevõimetuse ilmnemist ning tingimusel, et klient kasutab kogu saadud raha endale uue eluaseme soetamiseks. Et Nordea puhul rakendub Soome hoiuste tagamise skeem, suunatakse uudishimulik klient edasi ka Soome hoiusekaitsefondi internetilehele.

Hoiuste tagamisele ei pea paljuks ruumi pühendada ka Tallinna Äripank, mille kodulehelt leiab suuremate pingutusteta viite Tagatisfondi seadusele ning hoiuste tagamise piirmääradele.

Mul on hea meel, et pangad peavad enese pankrotistumist niisama võimatuks kui maakera pöörlemissuuna muutumist. Ma mõistan, et tagatisskeemide kirjeldamine pole ahvatlevate intressimäärade ja säästmise õilsa kirjelduse kõrval just eriti seksikas teema. Siiski – mina panga kliendina ei soovi valikulist infot ja roosade prillide pähesurumist.

Soovin, et enne finantsotsuste tegemist oleks mulle puust ja punaseks tehtud ka võimalikud ohud ja riigipoolne kaitse nende ohtude realiseerumisel. Miks ma peaksin iseseisvalt netiavarustes tuhnima, et Tagatisfondi kohta infot leida, sellal kui mu (ülemakstud) kodupank valikuliselt infot jagab?

Nii nagu pank eeldab, et mina ei jäta laenu taotlemisel olulist infot oma tulude-kulude kohta enda teada, ootan mina pangalt avameelsust ka ebameeldivate või miks mitte ebareaalsete stsenaariumide kohta. Ma pole tähtajalist ega -investeerimishoiust veel avanud ja kavatsen seda tehes uuesti oma kodupankade kodulehti kammida. Näis, kas olen sunnitud seejärel panka vahetama või mitte.

Ja lõpetuseks, ent mitte vähem olulisena, panen finantsinspektsioonile südamele, et lisaks tuimale Tagatisfondi seadusele viitamisele, oleks aus lisada oma veebilehele minuraha.ee info ka selle kohta, kui tilluke tegelikult on meie Tagatisfond võrreldes tagatavate hoiustega ning mida see hoiustajale ning riigile kaasa võib tuua.

Ootan inspektsioonilt näiteks soovitust, et riskide hajutamiseks on mõistlik hoiustada raha mitmes erinevas pangas. Seda enam, et näiteks Nordea ja Sampo puhul rakenduvad hoopis vastavalt Soome ja Taani tagatisskeemid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. September 2008, 13:53
Otsi:

Ava täpsem otsing