Leiti maailma vanimad loomad

23. september 2008, 10:24

Austraalia sisemaalt avastati iidne riff,
mis sisaldab 650 miljoni aasta eest elanud loomade kivistisi. Eriliseks teeb
leiu asjaolu, et see lükkab varasemate hulkraksete loomade tekke aja
seniarvatust vähemalt 80 miljonit aastat kaugemale minevikku.

Seni veel avaldamata uurimistöö taga seisavad Melbourne’i ülikooli teadlased Malcolm Wallace, Estee Woon ja Jonathan Giddings.

Kui leidude puhul on tõepoolest tegemist hulkraksete loomadega, on tegemist selgelt vanima sellise leiuga, mis kunagi tehtud. Leitud fossiile tuleb alles teaduslikult kirjeldada, kuid väljanägemiselt meenutavad nad kahesentimeetrise läbimõõduga lillkapsast, kirjutas ABC Science.

„Leitud fossiilid kuuluvad loomadele, kes on selgelt keerukama ehitusega kui ükskõik milline teine sama vana leid,“ ütles Wallace. „Selliseid loomi pole varem kirjeldatud ning nad ei sarnane millegi varem tuntuga.“

Praegu sadade kilomeetrite kaugusel merest sisemaal paljanduv riff oli märgatavalt kõrgem kui praegu Austraalia kirdeosa ääristav Suur korallrahu. Peamise osa riffist moodustasid kihilise ehitusega mikroobikolooniad, mida nimetatakse stromatoliitideks.

Leid on väga oluline, sest võib aidata teadlasi edasi hulkrakse elu tekke küsimuste lahtimõtestamisel. Ediacara ajastust (algas 635 miljonit aastat tagasi) varasemast ajast ei ole varem hulkrakseid organisme leitud, peamiseks eluvormiks olid tsüanobakterid. 580 miljoni aasta eest hakkasid ilmuma veidrad ning tänaseks kadunud hulkraksed eluvormid, mida tuntakse Ediacara fauna nime all. Kes on nende esivanemad ning kuidas nad tekkisid, on siiani jäänud lahendamata küsimuseks.

Adelaide’s asuva Lõuna-Austraalia muuseumi paleontoloogi Jim Gehlingi sõnul on leid väga põnev ning oluline. „Me teame, et Ediacara faunal peavad olema esivanemad, kuid siiani pole neist midagi teada olnud,“ ütles ta.

Oluliseks teeb leiu asjaolu, et see võib tõestada DNA mutatsioonide uurimise alusel koostatud hüpoteese loomade evolutsioonilise kujunemisloo kohta. „Suurem osa molekulaarse elupuu harusid hargnesid Ediacara ajastul, mida võib nimetada ka elu evolutsiooniliseks plahvatuseks,“ ütles Gegling.

Ediacarale järgnenud Kambriumi ajastu on laiemalt tuntud kui eluvormide plahvatusliku mitmekesistumise ajastu, kuid siinkohal tuleb arvestada sellega, et kambriumis tekkisid esimesed toesega loomad, mistõttu on selle ajastu loomad palju paremini fossiliseerunud. Seetõttu on kõik Kambriumist vanemad leiud väga haruldased.

„DNA mutatsioonide uurimise alusel on pakutud välja, et näiteks käsnad võisid tekkida 650-680 miljoni aasta eest. Kui selgub, et rifist leitud loomad võivad kuuluda esimeste käsnade hulka, siis oleks see molekulaarse uurimistöö edu hiilgavaks tõestuseks,“ ütles Gehling.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2008, 15:18
Otsi:

Ava täpsem otsing