Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tammerk: poliitikud pole huvitatud hämarate piirkondade kaotamisest

23. september 2008, 15:05

Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehe
Tarmu Tammerki sõnul on erakondade rahastamise kontroll puudulik,
selle jaoks oleks vaja eraldi institutsiooni. Kuid poliitikud pole esimehe
sõnul sellest huvitatud.

„Erakondade rahastamise puudulik kontroll on näide, kuidas poliitikud pole huvitatud hämarate piirkondade kaotamisest,“ lausus Tammerk, viidates riigikogu soovimatusele muuta erakondade rahastamise järelvalvet. Ka kohalike omavalitsuste riigihangete üle on Tammerki sõnul ebapiisav kontroll. „Kohalik ajakirjandus on neis küsimustes nõrk. Kui kohalikus meedias tuntakse kõiki kohalikke otsustajaid, siis pole võimalik kirjutada lugu võib-olla nii, kui oleks tahetud,“ märkis ta.

Suurim korruptsioonioht on Eestis kohalikes omavalitsustes, riigihangetes ning poliitika ja äri ristumiskohtades. Korruptsiooniohtlikud alad hakkavad taas tekkima ärimaalimas, eriti arvestades pingestuvat majandusolukorda.

Eesti positsioon korruptsiooni edetabelis sel aastal veidi paranes, kuid hoolimata edasiminekust ei saavutatud siiski parimat tulemust nagu see oli 2006. aastal, mil indeks oli 6,7 palli. Tagasilanguse põhjusteks olid Tammerki sõnul lisaks erakondade rahastamise puudulikule kontrollile ja kohalike omavalitsuste riigihangete ebapiisavale kontrollile ka see, et avalikkusesse on jõudnud palju korruptsiooni kahtlusi.

“See äratab ka rahvusvahelist tähelepanu, et Eesti polegi nii puhas riik. See annab tagasilöögi. Teisest küljest on õige, et seda kajastatakse,“ märkis Tammerk ning lisas, et peale Juhan Partsi valitsuse kukkumist kadus ka valitsuse huvi korruptsiooni teema vastu. „Siis, kui tuli Ansipi valitsus, siis huvi korruptsiooniga võidelda kahanes, muutus viiendajärguliseks,“ lausus Tammerk.

Samuti on tema sõnul siiani lahendamata valitsuskampaania ajal üles kerkinud küsimused, kust näiteks mõni erakond kalli reklaamklipi jaoks raha sai. „Kui keegi tellib kalleid reklaamklippe, kuid siiani pole tõestatud, kust selleks raha tuli, siis siin on tegemist ju võimaliku korruptsiooniga. Erakondade rahastamise jälgimiseks oleks vaja eraldi institutsiooni,“ lausus Tammerk.

Positiivselt mõjutas Eestit uue korruptsioonivastase strateegia vastuvõtmine aastateks 2008-2012. Ka on õiguskaitseorganid Tammerki sõnul uurinud korruptsiooni aktiivsemalt, samuti on tõusnud üldine teadlikkuse. „Tehakse vahet meediamullidel ja tegelikul korruptsioonil,“ lisas ta. Hästi on tagantjärele mõjunud ka poliitilised tegurid nagu EL-ga liitumine, kui Eesti oli välise tähelepanu all ning oli sunnitud seisu parandama.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti teatel paranes Eesti korruptsiooni tajumise indeks sel aastal 0,1 palli võrra, Eesti tõusis tabelis ühe koha hõivates 27.positsiooni. Eelmisel aastal oli Eesti indeks 6,5 palli ja kohaks 28. Kokku hinnati 180 riiki.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. September 2008, 18:30
Otsi:

Ava täpsem otsing