Teisipäev 27. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Edaspidi saab rääkida vaid mahu tõusust

Heldur Vaher 24. september 2008, 00:00

Järgmine aasta erilisi muudatusi võrreldes käesolevaga transiiditurule ei too. Olukord on stabiliseerunud.

Suurimaks transiitkauba nimetuseks jäävad endiselt naftatooted. Kuna Muugal asuvad naftaterminalid on muutnud oma peamist funktsiooni ümberlaadimisest hoiustamiseks, siis sõltub naftatoodete veomaht raudteel esmajoones olukorrast rahvusvahelisel naftaturul.

Muude kaubagruppide, esmajoones konteinerkaupade ja sõiduautode transiidi suurendamiseks pole Eestis terminalid veel valmis. Märgatavaid positiivseid nihkeid võib oodata alles aastatel 2010-2011, kui valmib Koidula raudteejaam.

Suhetes Venemaaga ei ole oodata olulist paranemist ega halvenemist. Eesti on loovutanud Venemaa vaenlase nr 1 positsiooni Gruusiale. Samas oleme end küll kindlalt asetanud Gruusia poolele, kuid Gruusiat toetavas ühisrindes ei kerkita esile nagu aprillisündmuste ajal. Sõjategevusest tekitatud häired Euro-Aasia transiidikoridoris TRACECA (Pothi sadama pommitamine) meie regioonini ei ulatu ja meie transiiti märgatavalt ei mõjuta.

Transiidisektoris toimuv avaldab ja on juba avaldanud mõju majandusele. Tulubaasi vähenemine, koondatud töötajate lisandumine tööturule, Tallinna-Peterburi rongiliini sulgemine - need on otsesed mõjud.

Eesti majandus on väike ja lõimunud, mistõttu on siin kõik omavahel seotud. Transiit mõjutab mitte üksnes transpordisektorit, vaid kogu majandust tervikuna ja sealjuures eriti väliskaubandusbilanssi, sest kujutab ju transiit endast teenuse eksporti.

Langus on Eesti transiiditurul praeguseks juba enam-jaolt läbitud. Järgmisel aastal võib langus tekkida veel naftasaaduste veol, sõltuvalt olukorrast naftaturul.

Kõigis muudes kaubagruppides on langus juba toimunud. Nüüd võib rääkida vaid tõusust ja seda esmajoones konteinerkaupade osas. Konteinerkaupade vedu kasvab ka praegu, kuid selle osa on veel võrdlemisi marginaalne ega mõjuta oluliselt transiidi kogumahtu.

Eesti logistikamaastikule toob suurimaid muutusi Koidula raudteepiirijaama rajamine. See soodustab logistikakeskuste arengut Kagu-Eestis. Seega nihkub transiidikeskuste kese Põhja-Eestist lõuna poole.

Massikaupade veost erinevalt võimaldab tarbekaupade transiit tegevust üle Eesti hajutada, mis on tähtis regionaalpoliitilisi arenguid silmas pidades.

Pole välistatud ka näiteks Tapa raudteesõlme osatähtsuse kasv ja osa logistikategevuse kandumine just sinna. Kui käivituvad raudteeparvlaevaliinid Soome ja Rootsi, siis muutub elu põnevamaks ka Valgas.

Aga enne seda saavad valgalased ilmselt kätt proovida Lätist Venemaale suunduvate transiitkaupade teenindamisel.

Traditsioonilised transiitkaubagrupid on nüüdseks leidnud endale uued liinid. Kaubad liiguvad Venemaa, Läti, Leedu ja Soome sadamate kaudu. Tõenäoliselt siin olulisi muutusi enam ei tule, kui mitte arvestada osa kaubakoguste edasist nihkumist välissadamatest Venemaa sadamatesse. Aga kasvavate konteinerkaubavoogude teenindamisel on meil šansse.

Konteinerite voog Läänemere sadamatesse kasvab hoogsalt ja nende endale võitmiseks käib tihe konkurentsivõistlus. Kui mõni Aasiast Rotterdami või Hamburgi tulev konteinerveoliin pikeneb Muugani või Sillamäeni, siis on meil naabritega võrreldes oluline konkurentsieelis ja võime öelda, et transiit on taastatud.

Meile on antud see võimalus ja selle šansi võime maha mängida vaid meie ise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing