Transporditurul erinev arusaam hinnatõusust

Ettevõtted üritavad logistikaeelarve kontrolli all hoidmiseks rakendada erinevaid kontrollpiire. Jälgivad, et eelarve suurenemine oleks kaetud müügimahtude suurenemisega või transpordikulu kaubaühiku kohta oleks endisel tasemel.

Eelkõige nõuab see leiutamist, kuidas muuta oma logistikategevus efektiivsemaks.

ASis YEInternational ei ole logistikaeelarvet koostama veel hakatud. Ettevõtte logistikajuht Vallo Järvis peab praeguses olukorras vajalikuks näha ette investeeringuid kõigesse, mis suunatud efektiivsuse tõstmisele - automatiseerimine ja erinevate IT-lahenduste rakendamine.

Kolleeg, ASi Rautakesko logistikajuht Indrek Reismann, toobki ühe näite investeeringutest ITsse, mis aitab ettevõtte logistika efektiivsust tõsta. GPS/GSM- ja internetipõhise veokite järelevalvesüsteemi rakendamisega soovib Rautakesko saavutada tulemuslikumat kontrolli veokite aja kasutamise üle. "Personali- ja transpordikulu efektiivne juhtimine on põhilised võtmekohad, millest võimalik võita või siis ka kaotada," leiab järgmise aasta kohta Reismann.

Kulusid on võimalik optimeerida ka teistmoodi kui ainult investeeringutega ITsse. Eesti Post vaatab ringi oma autopargis. Selle kulud on analüüsitud autode kaupa, et selgitada välja püsikulult ja suuruselt ebaefektiivsed sõidukid. Ebaefektiivsusega silmapaistnud sõidukeid ootab järgmisel aastal väljavahetamine.

Enda logistiliste tegevuste efektiivsusega tegeletakse suure tähelepanuga, kuna on vaja vahendeid, et kannatada ära logistikateenuste pakkujate hinna tõus.

Küsitluse põhjal on ettevõtted valmis keskmiselt ligi 4,5protsendiliseks teenuste hinna tõusuks. Sama küsitlus aga näitas, et autotranspordifirmade ja ekspedeerijate plaanid hindu tõsta on palju suuremad. Autovedajad tahavad hinda tõsta keskmiselt ligi 7,5% ja ekspedeerijad veelgi enam.

ASi DSV Transport juhatuse esimees Jaan Lepp ütleb, et eelmisel aastal ja tänavu toimunud kütuseralli maksid suures osas kinni transpordi- ja logistikaettevõtted. Lepp ei usu, et teenuste hinnad järgmisel aastal oluliselt muutuksid. Tema sõnul tuleb endiselt läbi ajada efektiivsuse ja paindlikkusega. Otsustavamalt on meelestatud OÜ Transtar T.P juhataja Priit Saluri. "Soovitan tarbijal tähelepanu pöörata asjaolule, et ega transpordiettevõtted nüüd järgmistel aastatel ikka teenuse pakkumisele peale maksma ole suutelised." Seega peaks Saluri väitel arvestama umbes 15-20protsendise hinnatõusuga.

Kuigi teenusetarbijate poolel ollakse valmis mõningaseks hinnatõusuks, tõsi kordades väiksemaks kui 20%, on ka sõjakamalt meelestatud tarbijaid.

Eesti Postist öeldakse, et teenusepakkujatel puudub hindade tõstmise võimalus, kuna sisemaiste ja rahvusvaheliste vedude pakkujaid on turul rohkem kui kunagi varem. Eesti Post ei salga ka, et turul pakutakse praegu viimaste aastate parimaid veoteenuste hindu. Sellega arvestatakse ka eelarve koostamisel, kui planeeritakse oma transpordi ja sisseostetava transpordi osakaalusid. Sama kinnitab ka Coca-Cola Hellenic Baltikumi distributsioonijuht Janek Popell: "Teenusepakkujatel võimalused hinnatõusuks sama hästi kui puuduvad."

Ka transporditeenuste pakkujate hulgas on äärmusi, kes on üldise hinnatõusu ootuse juures valmis leppima, et teenuste hinnad ei tõusegi. ASi Servekt juhataja Peep Pesur möönab, et konkurents hoiab hinnad endisel tasemel. ASi DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd on valmis aga hinnatõusu asemel kliendiga rääkima hoopis hindade külmutamisest või alandamisest. Seda aga senisest laiapõhjalisema koostöö võtmes.

DPD pakkumine on suurepärane võimalus ettevõtetele, kes on seadnud oma järgmise aasta eesmärgiks hoida transpordikulu ühiku kohta endisel tasemel. Kui on mahtu, on transpordikulu ühiku kohta DPDga võimalik isegi allapoole viia.

Teine suurem kulu kasvataja ettevõtete logistikaeelarves on viimastel aastatel kõrgustesse kihutanud tööjõukulu. Järgmisel aastal loodavad ettevõtted tööjõukulu kiirele paisumisele siiski piiri panna. Keskmiseks tööjõukulude muutuseks nähakse 4,5%. Ühiselt aga eitatakse võimalust, et kulude vaoshoidmiseks hakatakse kärpima kellegi palkasid ja enamik ei taha tunnistada ka koondamisvajadust.

Indrek Reismann on Rautakeskos kasutanud töötajaskonna vähendamiseks inimeste loomulikul teel liikumist - töötaja lahkumisel jäetakse võimalusel ametikoht uue inimesega täitmata. Koondamist ei ole siiani olnud vaja.

Palkade alandamist Reismann ei poolda. "Hindan, et head tööd teeb siiski motiveeritud inimene," leiab ta. Ta näeb palkasid järgmisel aastal kogunisti tõusmas. Kuid täpsustab, et see ei pruugi tähendada ettevõtte tööjõukulu kasvamist, vaid kulu kasvu inimese kohta. See aga on võimalik juhul, kui tööd teeb senisest väiksem arv töötajaid.

Ka Vallo Järvis kinnitab, et YEInternationalis ei tule koondamised või palkade alandamised kõne alla. "Töömaht on kasvanud ja oma töötajatest lahti saada ei soovi," ütleb ta.

Parimaid kohti järgmiseks aastaks logistikasektoris tööd otsida on aga Tobaccoland Estonia. Ettevõtte peadirektor Viktoria Belehhova usub, et töötajate palga tõus peab järgmisel aastal olema vähemalt inflatsioonisuurune. Ka enamik kulude optimeerimise projekte on plaanis lõpetada juba tänavu, kui tegeleti side-, kütuse-, transpordi- ning pakkematerjalikulude optimeerimisega.

Teistel ettevõtetel seisab järgneva kuu jooksul ees aga nuputamine, kuidas logistikakulusid tuleval aastal optimeerida. Pärast eelarvenumbrite paberile panemist tulevad nähtavasti viimaste aastate pingelisimad läbirääkimised teenusepakkujatega.

Just teenusehindade osas on järgmisel aastal erinevused kõige suuremad teenusetarbijate ja teenusepakkujate ootustes.

Nii mõnelegi teenusepakkujale võivad need läbirääkimised tähendada võitlust ellujäämise eest.

Oleme autotranspordis igal aastal ACE hinnakirjad üle vaadanud, seega erakorralist hüpet ei prognoosi. Küll aga võib 2009. aasta korraline hinnatõus varasematest suuremaks kujuneda, ligi 10-15protsendiliseks. Sõltuvalt veosuunast, on hinnatõus mõnevõrra erinev.

Kindlasti kallineb põhivedu, laevapiletite ja autovedajate kütuse jms kulude kallinemise tõttu.

Samuti on märgata hinnatõusu signaale Lääne Euroopa kohaliku korje- ja laialiveo hindades.

Konkurents paneb aga kõik paika, seega üldisest hinnatõusust turul rääkida ei saa.

Säästmisvõimalusi tuleb otsida ostuprotsesside tsentraliseerimisest. Samuti tasub klientidel endiselt kaaluda mittepõhitegevusega seotud tegevuste sisseostmist: Intrastat, ladustamine, laialivedu jm.