Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

2009: eksport päästab äri

Kertu Ruus 25. september 2008, 00:00

Sügise hakul intervjueeris Äripäev peagi ilmuva raamatu "Võitlusse majanduslangusega. Äriplaan 2009" koostamisel ligi 80 Eesti ettevõtlusliidrit.

Nende vestluste põhjal läheb järgmisel aastal selge veelahe siseturule orienteeritud ettevõtete ja eksportijate vahel. Siseturu nõudlus on jahtunud ja seepärast kannatavad kõik kodusel turul toimetajad - ehitusmaterjalitootjad, toiduainetööstused, põllumajandustootjad, meediafirmad.

Enamik koduturul toimetavaid ettevõtteid ootab järgmisel aastal käivete ja eriti kasumite vähenemist.

Kinnisvaraarendajatele võib prognoosida isegi kuni 50protsendilist kasumilangust. Käibe kasvu ootavad erandina IT-firmad ja õigusabi pakkujad, kes loodavad just jahtuvas majanduses uusi kliente leida.

Peamiselt kuuleb positiivseid noote just eksportööride suust, kellele on järgmiselgi aastal tugev käibe ja kasumi kasv saavutatav. Nii ootab toodangust 97 protsenti eksportiva Bellus Furniture'i juht Urmas Aun ligi 15protsendilist kasumi kasvu ja plaanib tootmisvõimsust laiendada.

"Tähtis on eksport, eksport, eksport. Siseturu aeg sai läbi," võtab olukorra kokku rahandusminister Ivari Padar.

Elcoteqi juhid soovitavad mitte lasta ennast peletada eemale Aasiast tulevast konkurentsist, sest kütusehindade tõus on teinud niigi logistikaga maadleva Hiina olukorra veel keerulisemaks.

"Juba võib näha, kuidas ka Aasia ettevõtted hakkavad Euroopas tootma - eks seegi ole signaal," ütleb Elcoteqi suuromanik Antti Piippo. Siiski nõustub ta, et Eesti peab teiste Euroopa riikide eeskujul väärtusahelas ülespoole liikuma ja tegema suurema lisaväärtusega nišitooteid, mitte odavat masstoodangut.

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhi Meelis Virkebau andmeil teeb Eesti tekstiiliettevõtetest kõrgtehnoloogilisi tooteid praegu neljandik.

Peamine eksportööre ähvardav risk on välisturu jahtumine. "Kui meie majanduslangus on eelkõige tingitud siseriiklikest hädadest, siis nüüd hakkab meid veel mõjutama eurotsooni ja maailmamajanduse kasvu pidurdumine ning sealt omakorda võib tekkida pidur eksportööride kasvule," kinnitab ettevõtja Jüri Käo eksportööride riskidest rääkides.

Järsul majanduskasvu langusel on ka head küljed - see sunnib mugavast letargiast loobuma.

Mullu novembris valminud Tartu Ülikooli uuringus ennustasid teadlased, et pehme maandumise (3-5%-line majanduskasv) korral on oht nn seisva vee stsenaariumiks - ettevõtted ja riik ei tee kiireid korrektuure, vaid üritavad asju vanaviisi edasi ajada. Nüüd on selge, et seisvat vett ei tule.

"Kui sa kasvad, siis sul pole vaja intelligentselt mõelda. Siis pead tootma, sest nõudlus on suurem kui pakkumine," ütleb Elisa juht Sami Seppänen. "Praegu on selg on vastu seina ja peab mõtlema, kuidas asju teisiti teha."

EfTEN Capitali juht Viljar Arakas nendib, et laiskus ja mugavusrüü riputatakse nüüd varna. "Enne tehti firmasid nagu seeni pärast vihma. Nüüd jäävad järele tegijad," sõnab Bellus Furniture juht Urmas Aun.

Tootlikkuse tõusule pannakse suuri lootusi. "Väga palju sõltub sellest, kui palju suudavad ettevõtted ümber kohanduda. Kiire kasvuperiood tegi mõtlemise laisaks," nendib Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri.

Ettevõtjad on muutusi teadvustanud ning sõltuvad nüüd oma võimest enda tegevust ümber korraldada.

Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane kinnitab, et just 2008. aasta viimased ja 2009. aasta esimesed kuud on murdepunkt, mil selgub, millised ettevõtted suudavad olla edukad ja kes peab uksed kinni panema.

Enamik ettevõtjaid ja majanduseksperte prognoosis augustis, et majanduslanguse põhi jõuab kätte 2009. aasta keskpaigas.

SEB peaökonomist Robert Bergqvist ennustas, et ka maailmamajandus hakkab umbes sel hetkel taas põhjast üles ronima.

Septembri esimeste nädalatega on prognoosid siiski pessimistlikumaks muutunud ning aina enam kuuleb hääli, mis ütlevad, et majandus jääb miinusesse kuni 2009. aasta lõpuni.

"Mina teen oma tööplaane eeldusel, et enne järgmise aasta lõppu tuntavat majanduskasvu ei tule," sõnab Swedbank Grupi Balti panganduse juht Erkki Raasuke.

Tuleb ülevõtmiste ja liitumiste aasta. Liitumisi oodatakse näiteks toiduainetööstuses ja põllumajanduses.

Aeg soosib turuliidreid ja annab hoobi väikestele, kelle ainuke võimalus elus püsimiseks võibki olla mõne suurema hõlma alla kaduda.

Vaba raha olemasolu annab paljudes sektorites tugevamatele võimaluse konkurente üles osta ja turuosa laiendada, näiteks meedia- või kaubandussektoris, kuid agressiivsus on seotud ka riskidega.

Ettevõtete hinnad langevad tasemele, kus välisinvestorid taas meie vastu huvi hakkavad üles näitama.

"Suur osa varast vahetab omanikku," ennustab suurinvestor Joakim Helenius.

Tema sõnul avaneb välisinvestoreil hea võimalus üle võtta muidu hea tervise juures olevaid ettevõtteid, millel on tekkinud likviidsusraskused.

Kõige huvipakkuvamad sektorid on Heleniuse hinnangul kaubandus, kinnisvara, ehitus, ehitusmaterjalide tootmine.

"Kus ettevõtted on kõige suuremas hädas ja neid ähvardab pankrot, seal on ka hinnad all. Siin on palju huvitavaid võimalusi, kuigi ka riskid on kõrged," kommenteerib ta.

Veel tänavu teises kvartalis 15% tempos liikunud palgatõus pidurdub järsult.

Augustis ennustas enamik ettevõtlusliidreid järgmiseks aastaks ligi 5%-list palgatõusu.

Üldine tööhõive väheneb ja tööjõuturule tuleb suur hulk inimesi - eriti ehitusest, kinnisvarast, kaubandusest ja turismisektorist.

Ettevõtjad on samas viimastel tööjõupõua aastail kõvasti investeerinud ega vaja nüüd enam nii palju oskusteta töötajaid, vaid tunnevad puudust hoopis spetsialistidest.

Viimaste palku ollakse valmis ka tõstma, kuid seda kolleegide arvel.

Järgmisel aastal tuleb ettevõtjal tutvust teha hoopis hinnatundlikuma tarbijaga, kes hoiab oma kulutustel silma peal. Eesti Toiduainetööstuste Liidu juht Sirje Potisepp prognoosib, et viimaste aastate keskmiselt 15%-line sisenõudluse kasv asendub esmalt stabiliseerumisega ja siis tarbimise langusega.

Toiduainetest veelgi rohkem kukub tarbekauba müük, ennustavad kaupmehed.

Eriti valusalt puudutab tarbija kulutuste piiramine autode ning ehitus- ja sisustuskaupade müüjaid.

Uus aeg nõuab uut tüüpi juhte. Suurettevõtja Jüri Käo ennustab, et ees seisab juhtide väljavahetamine. "Reeglina on nii, et need juhid, kes on tulnud ametisse enne tõusu ja olnud ametis tõusu ajal, ametis enam toime ei tule," sõnab Käo.

Invicta nõukogu liige Mihkel Pärjamäe nendib, et kui seni sai jätkata status quo hoidmisega, siis nüüd peab juhtidel olema tulevikunägemus ja kindel strateegia selle elluviimiseks, ning ta soovitab omanikel juhtide motiveerimisega tõsiselt tegelda.

Eesti pangad muutuvad laenude andmisel ettevaatlikumaks, intressid tõusevad.

Pankade meeliskliendiks on nüüd eksportiv tööstusettevõte, kindlasti ei saa laenuraha enam kinnisvaraprojektid.

Üheks järgmise aasta märksõnaks ettevõtetele on likviidsusraskused.

Pankade kasumid vähenevad ja aasta lõpus tuleb kokku lugeda halvad laenud.

Tõenäoliselt pääseme siiski mustast stsenaariumist, kus suur hulk inimesi kaotab töö, ei suuda enam laene tagasi maksta ja järgmise sammuna satuvad pangad ise raskustesse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:44
Otsi:

Ava täpsem otsing