Äriplaan 2009: Ansip: tööturu paindumatus on Eestis suurim probleem

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on Eesti tööturul suured pinged. Ansipi hinnangul ei vasta Eesti tööturu regulatsioon tänapäevase majanduse vajadustele. "Eesti suurim probleem on kvalifitseeritud tööjõu vähesus ja tööturu paindumatus," ütles valitsusjuht konverentsil kõneldes. Peaminister lubas konverentsil osalejatele, et elukestva õppe rahastamine kahekordistub kolme aastaga. Ka investeeringud hariduse infrastruktuuri on jõuliselt kasvanud.

Eesti on Doing Business 2009 tööturu paindlikkuse näitaja poolest 163. kohal 181 riigi hulgas. "See hinnang on selgelt hävitav," ütles Ansip. Ka Euroopa Komisjoni hinnang on olnud ühene: "Eesti peamine väljakutse on vähendada väga kiiresti tööturu jäikust. Selleks on vaja uut töölepingu seadust."

Peaministri sõnul peab Eesti majanduse uus tõus tulema ekspordist. "Eesti eksport on stabiilselt kasvanud," ütles Ansip viidates, et eksport on Eestis esimese poolaastaga kasvanud viis protsenti.

"Riigi toetused ekspordi le on kasvanud 195 protsenti," ütles valitsusjuht. Perioodil 2004-2007 eraldati ettevõtete investeeringutoetust 613 miljonit krooni ning teised eksporditoetused olid kokku 648 miljonit krooni. Aastateks 2008-2011 on ettevõtete investeeringutoetused tõusnud 1,84 miljardi kroonini ning teised eksporditoetused 1,88 miljardi kroonini.

Peaministri hinnangul on Eesti majanduse hea tervise aluseks jätkuvalt ka range eelarvepoliitika, lihtne maksusüsteem ja efektiivne riik. "Meil on võimalik muuta Eesti riiki veelgi efektiivsemaks," ütles peaminister. Samas ei ole Ansipi hinnangul võimalik Eesti valitsussektori kulusid oluliselt vähendada, sest see tähendab riigi olematuks muutmist.

Suurettevõtja Jüri Käo ütles eile aripaev.ee-le, et peaminister oli oma ettekandes liialt optimistlik ja reaalne majandusseis on hoopis midagi muud. "Olen nõus, et juht peab olema positiivselt meelestatud. Eesti mõjukaim inimene on ikkagi peaminister. Kuid konverentsil tema ettekannet kuulates jäi mulle küll mulje, et on tulnud külla mingi teise riigi peaminister, kus asjad lähevad väga hästi," lausus Käo.

Käo hinnangul peab järgmisel aastal olema valmis selleks, et pangas intressid kasvavad, laenu on raskem saada, paljud ettevõtted satuvad raskustesse ja eksporditurud tõmbuvad kokku. Siiski kinnitas Käo, et just Eesti ettevõtjad on need, kes päästavad Eesti majanduse. "Riik saab teha kahte asja. Üks on tööjõuturu paindlikkuse teema ja teine on eurole üleminek," rääkis Käo. "See tõstaks hüppeliselt Eesti konkurentsivõimet."

"Ellu jääb see, kes karmid otsused kiiresti ära teeb. Ja otsused tuleb kiiresti ära teha.Edu saavutab see, kes uue majanduskasvu alguses on kõige rasvasemal positsioonil," märkis Käo. Ka Käo ettevõte Norma on alustanud inimeste koondamisega.

Kui erasektor tegeleb enda elus hoidmisega, siis riik peaks Käo sõnul jätkama teadus-arendustegevuse finantseerimisega.

"Mina ei jaga peaministri seisukohta, et riik ei peaks kriisiolukorras midagi tegema. USA valitsus käitus praeguses kriisis õigesti. Eestis sellist olukorda õnneks pole ja ei näe ka, et hakkaks tekkima. Kuid kui oleks, ma arvan, et valitsus ja keskpank võiksid siis ikkagi reageerida," kommenteeris Käo küsimust, kas riik peaks abistama hädasolijaid, nagu näiteks USAs tehti.

"Ega me siin ainult oma asja ei aja. Riik saab jagada ju välja vaid seda raha, mida meie teenime," soovitas Käo.

Autor: Kaisa Tahlfeld