Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriplaan: kriisist välja esimesena
Äripäeva toimetus leiab, et halisemine ei aita - tähtis on kriisist väljuda esimesena. Mida resoluutsemalt me tegutseme ehk mida kiiremini me vajalikud ümberkorraldused teeme, seda paremini meil hakkab minema.
Kui edukas inimene on, sõltub suures plaanis kahest faktorist - tema enda pingutamisest ja üldisest foonist.
Viiemees võib kooli vahetades, kus nõudmised on kõrgemad, järsku kukkuda kolmemeheks. Või vastupidi - pingutavast kolmemehest tõuseb teistsugustes oludes viiemees, priimus.
Just viimast võimalust peaks Eesti silmas pidama.
Rahvuslikku rikkust loovad meie ettevõtjad ja töötajad. Ettevõtjad peaksid endale aru andma, et siseturule toota on ehk lihtsam, mugavam ja kiirem, aga oma väiksuse tõttu ei võimalda siseturg ettevõttel kunagi tõeliselt suureks kasvada.
Mõneks ajaks tuleb unustada kiire rikastumise lootus siseturul - kinnisvara, ehitusmaterjalide, autokaubanduse, finantsvahenduse jms abiga. Need valdkonnad töötasid hästi vaid buumi ajal.
Seevastu eksport on palju lihtsam ja mõistetavam võlusõna kui abstraktne Eesti Nokia. Oleks meil tugev eksport, poleks mingit oma Nokiat vajagi.
Ent ekspordivõime puhul tuleb mängu välisfoon - kui nõutud ja konkurentsivõimeline on meie kaup välisturul.
Me ei peaks kramplikult kinni olema selles, mida me ise tahame tingimata eksportida, sest tõenäoliselt on sama toode välisturul juba olemas.
Pigem me peaks skaneerima, kus on välisturgudel tekkinud lünk millegi järele või nišš millegi tootmiseks, mis meil endal olemas on.
Ettevõtete töötajad omakorda peaks aga mõistma praegust olukorda ja loobuma ebarealistlikest nõudmistest, eelkõige palgatõusu suhtes. Töötajate ja nende esindajate, ametiühingute nõudmised tõsta nii ja nii mitu protsenti palka on praegu äärmiselt ebakonstruktiivsed. Palgatõus riigisektoris on meie arvates kuritegu. Ettevõtetele oleme efektiivsuse säilitamiseks soovitanud pigem töötajaid koondada, kui kõigil palka vähendada või osalisele sundpuhkusele saata.
Kui aga mingi konkreetne riigisektor ei suuda end trimmida nii nagu vaja ja esitab ultimaatumeid, soovitame peaminister Andrus Ansipil seal juhid välja vahetada - nende vastu, kes ettenähtud rahaga ära majandavad.
Hea, et terve mõistus võitis ja vähemalt osa kavandatud maksutõuse ära jäi - ei mindud kõige lihtsamat ehk ainult tulude suurendamise teed. Rahandusminister Ivari Padar pani järgmise aasta riigieelarvele hindeks koolipoisi kolme. Loodame, et see pole libaülikooli diplomi, vaid Oxfordi või Harvardi kolm.
Autor: ÄP