Kes jääb Balti ehitusturul peale?

ÄP 25. september 2008, 00:00

Eile vastas aripaev.ee lugejate küsimustele Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben.

Mis juhtub järgmisel aastal ehitusturul? Palju ehitusettevõtteid kaob Eesti turult?

Märksõnaks on konsolideerumine. Tugevamad saavad tugevamaks ja paljud peavad turult lahkuma. Tellijad peavad olema väga tähelepanelikud, et turu korrastumine ei toimuks nende arvel. Kui eeldada, et praegu on registris tuhandeid ettevõtteid, siis kaob sadu.

Konsulideerumist TOP 10 seas omavahel ehk ei tule. Välisfirmadel on oma strateegia ja nad ei erutu keskkonnas toimuvate muudatuste peale nii palju kui kohalikud. Kohalikel on jälle egod, mis ei luba selgasid kokku panna. Üldiselt koputab aga ühinemiste ja ülevõtmiste laine uksele.

Me kaalume ülevõtmise võimalusi seal, kus on häid töötajaid ja varade kvaliteet meile huvitav. Midagi välistada ei saa. Merko Ehituse ülevõtja saaks tulla vaid väljastpoolt Balti riike, meie majandusruumis ühelgi konkurendil sellist jõudu ei ole.

Kui suur on vastavalt Eesti Ehituse ja Merko Ehituse turuosa?

Kui vaadata turuosasid, siis lihtne järeldus on, et ehitusturg on lõpuni välja kujunemata. Merko Ehitus, olles Balti riikide suurim ehitusfirma, omab turust umbes 4%, teistel on see veel väiksem. Kui võrrelda ehitust panganduse, jaekaubanduse, telekommunikatsiooni või muu mahuäriga, siis näeme, et konsolideerumine on alles ees.

Keda peate praegu Eesti ehitusturul oma peamisteks konkurentideks?

Ehitajate seas on juba aastaid väljakujunenud 7-8 ettevõttest koosnev juhtgrupp, selles mõttes turg nagu iga teinegi. Konkreetselt võin üles lugeda: Skanska, YIT, Eesti Ehitus, Koger & Partnerid, Rand ja Tuulberg, Facio, KMG, Oma Ehitaja, Teede REV-2.

Millal ehitusturu põhi Eestis saabub, aga mujal Baltimaades?

Arvan, et ehitajate kõige raskemad ajad on alles ees. Siseneme faasi, kus tugevamad muutuvad tugevamaks, samas on võimalik, et keegi suurtest, kes on võtnud liigseid riske, võib samuti ära kukkuda.

Kas edaspidine koostöö Eesti Ehitusega on välistatud?

Ei ole, meil on ühiseid projekte. Aga nende juht on toonud turule uue taseme ja sellest usalduskriisist väljumine võtab aega. Mitte keegi ei usu, et Merko Ehitusel pole ehituseks vajalikke referentse ega kogemust. Eesti Ehituse juhid ise ka ei usu seda juttu, aga ometi andsid advokaatidele ülesande konkurenti rünnata. Tegelikult ründavad nad riiki, sest on tekkinud oht, et mõned riigile olulised infrastruktuuri ehitused jäävad vaidluse tõttu seisma. Kui Kaubandus-Tööstuskoda saadab valitsusele ettepaneku, kuidas raha kokku hoida, siis kõige lihtsam viis hoida kokku näiteks 180 miljonit krooni oleks selline, et kaubanduskoja juhatuse esimees loobuks riigile kaigaste kodarasse loopimisest ja laseks parimal pakkujal allkirjastada leping.

Palju on Merkol käes n-ö surnud projekte, mille ehitus on pooleli jäänud?

Peatatud ehitustegevusega projekte on üks. Lahekalda elurajooni projekt Lasnamäel koostöös Eesti Ehitusega.

Millest tuleneb Merko fenomen, et suudetakse konkurentsidest madalamat hinda pakkuda (Läti juhtum, Eesti suurobjektid)?

Läti konkurendid on harjunud töötama umbes 20% kasumimarginaaliga ja sellest ka kõrgemad hinnad. Eestis toimuvatel riigihangetel edukalt osalemiseks peab firmas olema kompetentne meeskond, kes oskab turutingimustele vastavalt tööd teha.

Kas skandaalid Lätis on vaibunud või blokitakse endiselt äritegemist? Kas raamatukogu ehitusest võibki Merko suu puhtaks pühkida?

Osaleme infrastruktuurihangetel, on tunda kerget vastuseisu.

Raamatukoguga, jah, on ühel pool ja see pole ainus näide, aga me oleme järjekindlad ja usume, et ühel päeval ei ole enam võimalik meie pakkumisi ignoreerida. Läti suured firmad töötavad üle 20% rentaablusega, meie arvates 5-6% on piisav.

Kuidas saite Merko juhiks?

Tehti ettepanek, kaua ei mõelnud. Iga päev ei tehta ju ettepanekut juhtida Baltimaade kõige suuremat ehitusfirmat. Ma tean neid inimesi ja ettevõtet väga hästi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:44
Otsi:

Ava täpsem otsing