Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuulake, kõneleb valitsusjuht Ansip

    Elu läheb paremaks. 26. september 2007. Valitsus annab riigikogule üle 2008. aasta riigieelarve, mis Andrus Ansipi toonaste sõnade kohaselt teeb rahandusajalugu ja peab vastu kõigile majandust tabavatele tagasilöökidele.
    Majandus on kulgenud prognooside kohaselt. Ma ei näe praegu, millele tuginedes tehakse pessimistlikumaid stsenaariume. 25. oktoober. Valitsuse pressikonverentsil seavad ajakirjanikud oma küsimustega kahtluse alla 2008. aasta riigieelarve aluseks olnud majandusprognooside usaldusväärsuse.
    Euroliitu kuulumine välistab majanduslanguse. EList tulevad täiendavad vahendid on nii suured, et majanduslangusest ei ole neid arvestades võimalik rääkida. 28. detsember. Eelnevatel nädalatel on mitmed eksperdid ennustanud Eestile 2008. aastaks majanduslangust.
    On võimalik, et piirame järgmisel ja ülejärgmisel aastal avalikus sektoris töötavate inimeste palgakasvu ja avaliku sektori kulusid. Riigisektorit ootab palgaseisak või koondamine. 21. veebruar. On saabunud esimesed teated kesistest maksulaekumistest. Eesti Pank hoiatab, et valitsus peaks olema valmis 2008. aastal eelarvekulusid vähendama.
    Kahe kuu laekumisi analüüsides ei ole mitte mingisugust põhjust hinnata eelarve laekumisi ümber. 19. märts. Kahinad esimese kahe kuu tagasihoidlike maksulaekumiste kohta muutuvad valjuhäälseks. Peaminister satub riigikogu liikmete küsimusterahe alla - kas poleks aeg hakata mõtlema ajaloo suurima ülejäägiga koostatud eelarve kärpimise peale?
    Kahe esimese kuu maksulaekumiste põhjal olen pigem pessimist ja seetõttu võib sügisel ees oodata negatiivne lisaeelarve. 29. märts. Valitsuse tegevuse kritiseerijad on saavutamas edu. Peaminister tunnistab esimest korda, et võib-olla tuleb teha negatiivne lisaeelarve.
    Kolme kuu pealt on liiga vara öelda, missugust kärbet on vaja või kas see üleüldse peaks tulema. 8. aprill. Valitsus arutab, kuidas liiga positiivseks osutunud eelarvet ohjes hoida, ning koalitsioonierakonnad vaidlevad, kas külmutada kulutused või hakata kohe miinusmärgiga eelarvet tegema.
    Igale vähegi majandusest taipavale inimesele on selge, et majandus Eestis endiselt kasvab. 9. aprill. Äripäeva esiküljelugu teatab, et ettevõtjad on hakanud kulusid piirama.
    Tulumaksu langetamise peatamine ei tule kõne allagi. Praeguste prognooside juures pole tarvidust niisugust küsimust tõstatadagi. 17. aprill. Sotsiaaldemokraadid eesotsas rahandusminister Ivari Padariga käivad valitsusliidu üldkogul välja idee panna ajutiselt seisma tulumaksu alandamine, sest riigi ees terendab karjuv rahanappus.
    Ka kõige pessimistlikumate prognooside järgi tulud eelarves kasvavad ja see 7 miljardit tähendab, et 1 protsent meie SKTst on kavandatud eelarve ülejäägiks. 22. aprill. Peaministri optimismi ei kõiguta prognoosid ega maksulaekumiste raportid - järgmise aasta eelarve kasvagu ning ülejääk tulgu.
    Ma ei nõustu juba seaduseks saanud valimislubaduste ümbervaatamisega, samuti ei näe ma vajadust muuta Eesti maksusüsteemi. 5. mai. Rahandusminister Ivari Padar hoiatab, et lisaks mitme varasema plaani ärajätmisele võib osutuda vajalikuks ümber muuta nii mõnigi juba seaduseks saanud kaunis valimislubadus.
    Eesti ootas ja vajas majanduskasvu aeglustumist. Paari viimase aasta kasvutempode jätkumine oleks kindlasti viinud majanduskriisini. 14. mai. Statistikaamet korjab ära peaministri ninal olevad roosad prillid: Eesti majandus kasvas 2008. aasta esimeses kvartalis 0,4 protsenti.
    Eestis ei ole majanduskriisi. 29. august. Peaminister Andrus Ansip esines ETV saates "Terevisioon".
    Ma pole nõus nendega, kes väidavad, et praegu peab kinni maksma valitsuse tehtud lollusi. 22. september. Valitsus sai valmis 2009. aasta riigieelarve ja lubas selle 25. septembril riigikogule esitada.
    Maksutulud suurenevad, tööd ja palka jätkub. Tundub, et jätkub isegi liiga palju, sest tööpuudus on läbi aegade madalaimal tasemel. 24. september. Äripäeva konverentsil "Äriplaan 2009" kinnitas peaminister, et Eestis kulgeb kõik endiselt plaanipäraselt.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.