Aastaga vähenes ringluses oleva sularaha hulk

Mariliis Pinn 25. september 2008, 12:02

2007. aasta kokkuvõttes kahanes
ringluses oleva sularaha summa pisut, 1 mln kr võrra.

2007. aasta 31. detsembri seisuga oli sularaha ringluses 11 762,2 miljonit krooni, võib lugeda Eesti Panga 2007. aasta aruandest. Sellest 1888,3 miljonit krooni ehk 16,1% oli Eestis tegutsevate krediidiasutuste ja hoiu-laenuühistute kassades ning 9873,8 miljonit krooni ehk 83,9% käibes väljaspool krediidiasutusi ja hoiu-laenuühistuid.

Kui eelnevatel aastatel ringluses oleva sularaha summa kasvas kiiresti, siis 2007. aasta kokkuvõttes see hoopis vähenes pisut (1,0 mln kr võrra). Viimati kahanes ringluses oleva sularaha summa 1998. aastal (47,9 mln kr võrra). Eriliselt paistis silma 2007. aasta neljas kvartal, kus tavapärase kiire kasvu asemel ringluses olev summa vähenes 322,1 miljoni krooni võrra. Ringluses oleva sularaha summa vähenemine on tingitud suurima nimiväärtusega pangatähtede ehk 500krooniste vähenenud kogusest ringluses. Kõikide ülejäänud pangatähtede hulk ringluses suurenes.

Käibemüntide kogus ringluses kasvas jätkuvalt kiiresti ning aasta lõpu seisuga oli ringluses 432,3 miljonit münti. Seega oli iga Eesti elaniku kohta ringluses juba üle 320 mündi. Kuna 500krooniste osakaal ringluses vähenes, kahanes ühe ringluses oleva pangatähe arvestuslik keskmine väärtus 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga 7 krooni võrra ja ulatus aasta lõpus 136 kroonini. Ringluses oleva käibemündi arvestuslik keskmine väärtus jäi 2006. aasta tasemele ja oli 33 senti.

2007. aastal väljastas Eesti Pank krediidiasutustele 12 474,8 miljonit krooni ning keskpanka tagastati 12 472,6 miljonit krooni. Väljastatud ja tagastatud sularaha näitajad kajastavad muudatusi ringluses. Võrreldes eelneva aastaga vähenes väljastatud pangatähtede kogus 2007. aastal 4 miljoni pangatähe võrra (väärtus jäi 2006. a tasemele). Samas tagastatava sularaha summad suurenesid märkimisväärselt. 2007. aastal kõrvaldati ringlusest 21,8 miljonit pangatähte kogusummas 564,6 miljonit krooni.

Võrreldes 2006. aastaga on käibekõlbmatuks arvatud pangatähtede arv oluliselt suurenenud – ringlusest on käibekõlbmatuna kõrvaldatud ligikaudu iga neljas pangatäht. Üle poole käibekõlbmatutest pangatähtedest moodustasid 2- ja 10kroonised, mille puhul lasti ringlusse uued pangatähed. Erandlikult vähenes ringlusest kõrvaldatud 500krooniste pangatähtede hulk. Seetõttu kahanes 2006. aastaga võrreldes ka käibekõlbmatute pangatähtede kogusumma.

2007. aastal teostati Eesti Pangas ekspertiis 5210 krediidiasutuste kaudu laekunud rikutud ja vigastatud pangatähele, mille käigus avastati 20 võltsimistunnustega pangatähte. Eestis kokku tuvastati 2007. aastal 238 võltsitud pangatähte. Sealjuures olid ülekaalus 500krooniste võltsingud (47,9%). Arvestades ringluses oleva sularaha kogust (85,4 mln tk) on võltsingute arv suhteliselt tühine. Võltsitud münte 2007. aastal ei avastatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2008, 09:30
Otsi:

Ava täpsem otsing